Uuringus kasutas Philadelphia lastehaigla radioloogia osakonna aseesimees ja uuringu autor Timothy P.L. Roberts magnetentsefalograafiat, mis tuvastab ajus olevaid magneetilisi impulsse. Pannes lapsele pähe kiivri esitletakse talle seejärel seeria salvestatud piikse, täishäälikuid ja lauseid, misjärel uuritakse, kuidas aju helidele reageeris, vahendab ERR teadusuudised.

Enne, kui meetodist saab igapäevane autismi diagnoosimise vahend, tuleb teha veel rida uuringuid.

Paljude neuroogiliste vaevuste puhul, millel puuduvad objektiivsed bioloogilised mõõtmisviisid, tuleb psühholoogidel ja hooldajatel haiguse diagnoosimisel lähtuda käitumise vaatlemisest, 

Seni on ADS-i olnud võimalik diagnoosida enamasti alles siis, kui laps on kooliealine, kuid uue moodusega saaks ADS-i diagnoosida juba imikutel, mis võimaldaks alustada raviga juba väga varases lapsepõlves.

Autism pärsib inimese võimet sõnaliselt suhelda ning sotsiaalselt lävida, haiguse peamiseks tunnuseks on kindlad käitumismustrid ning sundkäitumine.