Uus aatomkell suudaks püsida rütmis universumiga

 (17)
Uus aatomkell suudaks püsida rütmis universumiga
Foto: newsroom.unsw.edu.au

Teadlased on välja pakkunud uue, aatomi tuumaga seotud neutronite võnkesagedusel rajaneva ajamõõtmissüsteemi, mis võimaldaks enneolematut täpsust.

Kell ei käiks ette ega jääks taha rohkem kui 1/20 sekundit 14 miljardis aastas, s.o universumi senise eluea jooksul, vahendab New South Walesi ülikool.

"See on ligi sada korda täpsem praegu kasutusel olevatest aatomkelladest," rääkis üks uurijaist, New South Walesi ülikooli füüsikateaduskonna teoreetilise füüsika õppetooli juhataja professor Victor Flambaum. "Uus kell oleks rakendusliku füüsika jaoks asendamatu tööriist, mis võimaldaks teadlastel testida fundamentaalseid teooriaid enneolematu täpsusega."

Ajakirjas Physical Review Letters avaldamisele tulevas, USA Georgia tehnoloogiainstituudi ja Nevada ülikooli teadlastega koostöös valminud uurimuses teatavad prof Flambaum ja tema kolleeg dr Vladimir Dzubaga, et nende väljapakutud monoioonkella (ing. k single-ion clock) täpsus küündiks 19. komakohani.

Aatomkellade laitmatu täpsus leiab laialdast kasutust rakendustes GPS-navigatsioonisüsteemidest ja lairiba-andmeühendustest elementaarosakeste füüsika alaste eksperimentide ja osakestekiirendite sünkroniseerimise süsteemideni.

"Praegu, mil need kellad on hakanud jõudma märkimisväärsete täpsuspiiranguteni, on äärmuslikku mõõtmistäpsust nõudvate valdkondade ja aatomkelladele seni kättesaamatute, täiendavalt mitmekesistatud rakenduste uurimiseks tarvis järgmise põlvkonna süsteemi," rõhutas prof Flambaum.

"Aatomkellad rakendavad "pendlina" aatomituuma ümber tiirlevaid elektrone. Meie oleme aga näidanud, et elektrone laserite abil väga spetsiifiliselt joondades on võimalik kella pendlina rakendada aatomituumaga seotud neutronit, mis teeks niinimetatud aatomkella enneolematult täpseks."

Kuna neutron tõmbub tuumaga äärmiselt tugevalt, ei mõjuta välised tegurid selle võnkesagedust peaaegu üldse — erinevalt tavaliste aatomkellade elektronidest, mis on tuumaga palju lõdvemalt seotud.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Miks ajavahe väsitab ida poole lennates rohkem kui lääne poole? (10) Foto on illustreeriv
Kui reisimise juures on veel midagi tüütumat kui pikas turvakontrolli-järjekorras jorutamine, on selleks ilmselt lennuväsimus ehk ajavahe-sündroom (ingl jet lag).
Hapniku avastamine „ekso-Veenusel“ ei tõesta elu, hoopis vastupidi (3) Hapniku avastamine „ekso-Veenusel“ ei tõesta elu, hoopis vastupidi
Võiks ju arvata, et võõra tähe ümber tiirlevat planeeti uurivate astronoomide jaoks pole midagi põnevamat kui avastada selle atmosfäärist hapnikku. Tähendab hapnik ju, et võimalik on ka elu!
NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi (22) NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi
STEREO (Solar TErrestrial RElations Observatory) A ja STEREO B on kaksikutest kosmosesondid, mis saadeti teele juba 2006. aastal, ülesandega jälgida lähemalt Päikese tegevust. Kuid 2014. aastal katkes STEREO B-ga kontakt.
FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi (13) FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi
Esimest lendu oodati kaua ja Hybrid Air Vehicles oli seda ka korduvalt lubanud, ent pidevalt lükkus avareis mingil põhjusel edasi. Eile päikeseloojangu ajal tõusis aga hiiglaslik õhulaev taevasse ja tegi esimese, 20 minuti pikkuse lennu.
Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri (41) Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri
Nimekas saksa ajakiri Der Spiegel väidab anonüümsele allikale viidates, et ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium avastas meile lähima tähe Proxima Centauri orbiidilt elusoosivast tsoonist Maa-sarnase planeedi ja ametlik teade avastusest tuleb kuu lõpus. Observatooriumi kõneisikud keelduvad hetkel kommentaaridest.
Augustikuine tähesadu saab tänasest sisse eriti rikkaliku ja tiheda hooHea lugeja, saada pilte tähesajust vihje@delfi.ee! (71) Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Swifti-Tuttle’i komeedi sabas rändav tolm toob sel nädalal meiegi taevasse haruldase vaatemängu.
VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda (31) VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda
Itaalias Bergamo lennuväljal maandunud DHL kaubalennuk ei suutnud õigel ajal pidama saada ja libises naabruses kulgenud maanteele.
Vaseaja meestemood Alpides: jäämees Ötzil olid seljas vähemalt viie looma nahad (10) Vaseaja meestemood Alpides: jäämees Ötzil olid seljas vähemalt viie looma nahad
Euroopa kuulsaima muumia, "jäämees" Ötzi karusnahksete rõivaste analüüs näitab, et too nn "vaseaja" härrasmees kandis surres vähemalt viie eri looma nahku. Tema õiget nime pole teada, kuid ajavahemikus 3239 kuni 3105 e.m.a. hukkunud mehe jäätunud muumia avastati Ötztali Alpidest juhuslikult 1991. aastal.
Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud (23) Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud
Kohtudes karuga säilita kaine mõistus!
Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele (15) Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele
Ajakiri Scientific American sõnastas kakskümmend olulist küsimust inimkonna tuleviku kohta ning palus vastuseid juhtivatelt teadlastelt.
Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud (20) Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud
Hiljuti Budapestis toimunud rahvusvahelisel mälukonverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on déjà vu näol tegemist lihtsalt protsessiga, mille käigus aju kontrollib enda mälusüsteemi toimimist.
See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud (8) See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud
Värske avastus annab mõista, et vähktõbesid on esinenud kogu meie liigi ajaloo vältel.
Miks on Vääna jõest saanud peenar? (62) Miks on Vääna jõest saanud peenar?
Pärast kolme aasta taguseid töid Vääna jõe ülemjooksul on jõest saanud madal ja elutu mülgas, kirjutab jõe pärast südant valutav kalamees Madis Messimas.
Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat (7) Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat
Päris omapärane mõelda, et meiega koos on samal planeedil elusolendeid, kes on pärit 17. sajandist, aga nii see on - grööni ehk arktika haid arenevad üliaeglaselt ja nagu nüüd selgub, ei saa enne 150 eluaastat suguküpsekski.