Uus aatomkell suudaks püsida rütmis universumiga

 (17)
Uus aatomkell suudaks püsida rütmis universumiga
Foto: newsroom.unsw.edu.au

Teadlased on välja pakkunud uue, aatomi tuumaga seotud neutronite võnkesagedusel rajaneva ajamõõtmissüsteemi, mis võimaldaks enneolematut täpsust.

Kell ei käiks ette ega jääks taha rohkem kui 1/20 sekundit 14 miljardis aastas, s.o universumi senise eluea jooksul, vahendab New South Walesi ülikool.

"See on ligi sada korda täpsem praegu kasutusel olevatest aatomkelladest," rääkis üks uurijaist, New South Walesi ülikooli füüsikateaduskonna teoreetilise füüsika õppetooli juhataja professor Victor Flambaum. "Uus kell oleks rakendusliku füüsika jaoks asendamatu tööriist, mis võimaldaks teadlastel testida fundamentaalseid teooriaid enneolematu täpsusega."

Ajakirjas Physical Review Letters avaldamisele tulevas, USA Georgia tehnoloogiainstituudi ja Nevada ülikooli teadlastega koostöös valminud uurimuses teatavad prof Flambaum ja tema kolleeg dr Vladimir Dzubaga, et nende väljapakutud monoioonkella (ing. k single-ion clock) täpsus küündiks 19. komakohani.

Aatomkellade laitmatu täpsus leiab laialdast kasutust rakendustes GPS-navigatsioonisüsteemidest ja lairiba-andmeühendustest elementaarosakeste füüsika alaste eksperimentide ja osakestekiirendite sünkroniseerimise süsteemideni.

"Praegu, mil need kellad on hakanud jõudma märkimisväärsete täpsuspiiranguteni, on äärmuslikku mõõtmistäpsust nõudvate valdkondade ja aatomkelladele seni kättesaamatute, täiendavalt mitmekesistatud rakenduste uurimiseks tarvis järgmise põlvkonna süsteemi," rõhutas prof Flambaum.

"Aatomkellad rakendavad "pendlina" aatomituuma ümber tiirlevaid elektrone. Meie oleme aga näidanud, et elektrone laserite abil väga spetsiifiliselt joondades on võimalik kella pendlina rakendada aatomituumaga seotud neutronit, mis teeks niinimetatud aatomkella enneolematult täpseks."

Kuna neutron tõmbub tuumaga äärmiselt tugevalt, ei mõjuta välised tegurid selle võnkesagedust peaaegu üldse — erinevalt tavaliste aatomkellade elektronidest, mis on tuumaga palju lõdvemalt seotud.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu (32) Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu
Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna all asuv ookean meenutab oma keemilise koostise poolest maiseid ookeane.
Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab (5) Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab
Tema nimeks on Valkyrie, teise tähistusega küll R5 (Robonaut 5) ja tegemist on ligi kahemeetrise kahel jalal kõndiva masinaga. Kuid USA kosmoseagentuur NASA peab selle väljatöötamisega kiirustama, sest ilmneb, et ka hiinlastel on valmimas Raudmeest, seega inimest meenutav robot (android), kes samuti seaks võimalikuks eesmärgiks lennu Marsile.
Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat
ESA satelliit Planck pildistas lõunapoolkeral nähaolevaid Magalhãesi Pilvi, mis tegelikult on kaks Linnuteed saatvat väikest galaktikat.
PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale (7) Poola kaubalennuki An-26 laskumine Ülemiste järve jääle 2010. aastal oli siiski õnnetusjuhtum.
1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.
VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab (14) VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab
Elisa: telekomiturul on droon tänuväärt töövahend.
Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016 (27) Nordica
Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.
VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse
Põhja-ameeriklased said 17. mai varasel tunnil tunnistada üle taevalaotuse sööstvat suurt tulekera ja kuulda sellele järgnenud valju kärgatust.
Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil? (18) Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil?
Põhja-India kõrbeosariigis Rajasthanis asuvas Phalodi linnas mõõdeti eelmisel nädalal õhutemperatuuriks 51°C. Kuhu asetub see India kuumarekord terve planeedi omade nimekirjas?
Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi? (21) Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi?
USA-s Florida osariiki on tunginud niiluse krokodillid ja paistab, et süüdi on selles loomade salakaubandus, nähtub ajakirjas Herpetological Conservation and Biology äsja ilmunud aruandest.
Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase) (12) Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase)
Niisiis, te olete hädas vaalaga. Vaalaga, kes ujus randa ja suri seal või suri meres ja kelle laip uhuti randa — vahet pole, too mereimetaja on surnud. Kuidas vabaneda 40 tonnist roiskuvast lihast?
Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust (6) Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust
Harvardi ülikooli meditsiinikooli uneteadlane Patrick Fuller andis portaali Tech Insider lugejatele kümmekond soovitust, kuidas kvaliteetsemalt magada.
Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesseLisatud WHO kaart! (52) Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.
Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Teadlastel õnnestus esimest korda märgata puude okste asendi muutumist öö jooksul.
Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas? (9) Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas?
Mitte, et oleks mõni uus ootamatu tipp avastatud. Ent kui alustada mõõtetöid mõnest teisest paigast merepinna asemel, tuleks Tiibeti ja Nepaali piiril asuvalt mäelt kõrgeima tiitel ära võtta.