Tippülikoolide, sealhulgas Yale'i ja Harvardi psühholoogid uurisid inimeste vestlusmalle ning leidsid, et suur osa pisimärkusi ja ebasobivaid kommentaare jääb teistel inimestel märkamata, isegi kui me ise arvame, et tegemist on piinlike eksimustega.

Science Alert vahendab, et inimestel on väga keeruline hinnata, kui palju nad tegelikult teistele meeldivad ning enamjaolt pannakse selle hindamisega täielikult puusse. Seda piirab nähtus, mida ingliskeeles nimetatakse liking gap, eesti keeles võiks tõlkida "meeldivuse piirmääraks" - me oleme enda suhtes pigem kriitilised ja uute suhete loomises pessimistlikud. See on justkui kaitsesüsteem, mis aitab vältida seda, et me kellessegi enne neid kiinduks.

Teadlased viisid selle tõestamiseks 84 katsealusega läbi paarisvestlused, kus nad pandi viieks minutiks paarilisega rääkima. Jututeemad olid tavalised - arutelu alla tuli näiteks teise inimese päritolu, hobid ja muu igapäevane. Pärast vestlust uuriti inimeste arvamust selle kohta, kui palju nad teistele meeldivad. Nagu öeldud, selgus tulemustest, et inimesed arvavad endast tihti liiga halvasti.

Teadlased viisid aga teooria kinnitamiseks läbi veel teise katse, kus osales juba üle saja inimese. See kord oli vestluse maksimaalseks pikkuseks 45 minutit, kuid inimesed võisid vestluse igal hetkel ise ära lõpetada. Ka sellest testist tuli välja, et olenemata sellest, kas inimesed rääkisid viis minutit või 40 minutit, arvas igaüks pigem, et nad ei meeldinud teisele inimesele.

Nii viisid teadlased läbi veel ühe pikaajalisema uuringu, mille eesmärk oli välja uurida, millal inimesed seda realistlikult hindama hakkavad. Uuringutulemuste hinnangul läheb selleks keskmiselt paar kuud.

"Me kõik arvame, et inimesed panevad meie sotsiaalset kohmakust tähele, kuid tegelikult üldiselt suudavad inimesed omavahel pigem sujuvalt ja probleemideta vestelda," tõdesid teadlased kokkuvõtlikult.