Uuring: gripivaktsiini ja halvatussündroomi vahel puudub seos
Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu järgi näitasid Hiinas aastatel 2009 kuni 2010 gripipuhangute ajal vaktsineeritud peaaegu 90 miljoni inimese analüüsid, et ainult üheteistkümnel neist diagnoositi halvav neuromuskulaarne häire Guillain-Barré sündroom. Haiguse esinemissagedus vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste vahel ei erinenud, vahendab Novaator.
Guillain-Barré sündroom on mööduv närvijuurepõletik, millega kaasneb lihasnõrkus, valu, reflekside nõrgenemine ning muud tunnetusega seotud häired.
See suhteliselt harva esinev haigus tekib mõne päeva või nädala jooksul pärast viirusinfektsiooni põdemist, harvem operatsioonide järgselt. Haigus algab äkki ning vajab sageli haiglaravi, kolmandik patsientidest satuvad hingamispuudulikkuse tõttu intensiivravi osakonda ning vajavad hingamisel aparaadi abi.
1976. aastal tekkis USAs seagripiviiruse uus tüvi ning seepärast toodeti inimeste vaktsineerimiseks enam kui 40 miljonit doosi vastavat vaktsiini. Epideemiat ei puhkenud, kuid uuringute järgi esines pärast vaktsineerimiskampaaniat sadu Guillain-Barré sündroomi juhtumeid ning vaktsiini kasutamine lõpetati.
2003. aastal tehtud uus uuring näitas, et tõestusmaterjal viitab kasutatud seagripivaktsiini ja Guillain-Barré sündroomi seostele.
Vaatamata seostele ei leitud selget tõestusmaterjali, et uued gripivaktsiinid on selle sündroomi põhjustajateks, kuid siiani püsiv gripivaktsiinidega seoses hirm.
Uued kahtlused
Kahtlused ujusid taas pinnale, kui 2009. aastal oli uus H1N1 gripilaine ning selle jaoks hakati vaktsiini tootma.
Pärast Hiinas toimunud massilist vaktsineerimist kogusid Hiina haiguskontrollikeskuse raviarstid Yu Wangi juhtimisel andmeid aastatel 2009 kuni 2010 vaktsineeritud 89,6 miljoni inimese kohta.
Uuring näitas, et vaktsineeritute seas oli elanikkonna keskmisega võrreldes oluliselt vähem Guillain-Barré sündroomiga inimesi.
USA haiguskontrollikeskuse epidemioloogi Penina Haberi sõnul on need uurimistulemused tõsiseltvõetavad, hoolimata sellest, et vabatahtlikelt andmete kogumisel on teatud piirid ees.
Tema sõnul kattuvad tulemused ka USA haiguskontrollikeskuse vaktsiinide kõrvalmõjude analüüsidega ning on täiendavaks kinnituseks selle kohta, et 2009. aastal loodud H1N1 vaktsiin on ohutu.
Harvardi ülikooli epidemioloog Grace Lee lisas, et hiinlaste uuringus kajastatud Guillain-Barré sündroomi esinemise määr põhines meditsiiniametnike küsitlemisele ning see võis täpsust vähendada.
Samas leiab ta, et valimi suurus tasakaalustab andmete kogumisel tekkida võinud võimalikud vead.
Soome uuring
Kui tavaliselt esineb Soomes aasta jooksul üksikuid narkolepsia juhtumeid, siis 2009-2010. aasta vaktsineerimiskampaania järel haigestus 60 last ja noorukit, kellest 52 olid seagripi vastu vaktsineeritud Pandemrix vaktsiiniga.
Soome teadlaste uuringu vaheraport näitas, et gripivaktsiin Pandemrix võib koosmõjus muude teguritega suurendada narkolepsiasse haigestumise riski.
Kuna olukord oli sarnane veel ainult Rootsis ja Islandil ning teistes riikides esines vaid üksikuid narkolepsia juhtusid, siis ei ole Euroopa Ravimiagentuur Pandemrixi kasutamist keelustanud, sest uuringud on pooleli.
