Uurimus: vihased, keevalise loomuga inimesed ei pruugi olla nii targad, kui nad ise arvavad

 (21)
Tähtedest laotud sõnad
Tähtedest laotud sõna.Foto: Tiit Blaat

Lühikese süütenööriga inimestel ei tasu pealkirja või uudise peale erutuda - lihtsalt, niisuguse järelduseni on ühise uurimustöö tulemusena jõudnud Poola ja Austraalia teadlased.

Viha on tugevalt seotud selliste omadustega nagu optimism ja nartsissism, mis kipuvad omakorda koos käima sellega, et inimene hindab oma võimeid üle, kirjutab ScienceAlert.

„Hiljutises projektis uurisin viha ja erinevate kognitiivsete funktsioonide omavahelist suhet,“ rääkis Varssavi ülikooli psühholoog Marcin Zajenkowski. „Märkasin teaduskirjandust läbi vaadates, et viha erineb oluliselt teistest negatiivsetest tunnetest nagu kurbus, ärevus või masendus. Viha on rohkem seotud üldise kaldumisega optimismile, optimistlikule riskihinnangule; see on pigem lähenemisnurgast sõltuv.“

Katsealuseid oli üle poole tuhande

ScienceAlert vahendab Zajenkowski soovis testida, kas vihal on mingi seos sellega, kuidas inimene enda võimeid hindab ja nii lõi ta koos psühholoog Gilles Gignaciga Lääne-Austraalia ülikoolist testsüsteemi, et seda kontrollida.

Seotud lood:

Värvati 528 inimest, kellele anti ette küsimustikud. Küsimused puudutasid seda, milliseks inimesed ise enda meelelaadi või tuju peavad ja ühtlasi oli juures ka 25-punktine skaala, millel nad said enda intelligentsile hinde anda. Pärast küsimustiku täitmist läbisid inimesed veel eraldi intelligentsustesti.

Osalejate temperamendi ja nende tegeliku intelligentsi vahel seost ei leitud, mis tähendab, et inimene võib vabalt olla nutikas ja samas keevaline, ärritumisele kalduv. Küll aga leiti, et keevalise loomuga inimesed kippusid ennast intelligentsemaks pidama, kui nad tegelikult olid. See iseloomujoon – väga enesekindel optimism leiti olevat seotud nartsissismiga. Niisugune iseloom mõjub halvasti ka inimestevahelistele suhetele.

„Väga nartsissistlikud inimesed ei loo teistega sügavaid, intiimseid suhteid, vaid pigem on pigev domineerivad. Sellega kooskõlas on ka see, et kalduvus vihale on seotud probleemidega inimsuhetes,“ kirjutavad teadlased oma uurimustöös. „Me oletame, et need raskused võivad olla seotud üleolekutundega teiste suhtes, eriti puudutab see võimekustunnet. Sageli on vihastaja vihatunde tulemuseks mõtted nagu „ma olen tark“ ja „sina oled rumal“, mis omakorda võivad tekitada raskusi teistega positiivsete suhete loomisel.“

Võrdusmärki on siiski vara tõmmata

Tõsi, uurimusel on omad piirangud. Esiteks olid kõik osalejad Poola tudengid, mis tähendab, et kogu valim oli metodoloogilises kontekstis WEIRD (see tähendab, et kõik katses osalenud olid pärit haritud, jõukast, demokraatlikust, lääne tööstusriigist ehk ingl k from a western, educated industrialized, rich, democratic country). Ka enda intelligentsi hindamise viis oli pigem lihtsavõitu ja enesekindluse hindamiseks võib olla paremaid meetodeid. Kolmandaks baseerus töö mitte eksperimentidel, vaid inimeste enda raportitel, aga inimeste hinnangud omaenda käitumisele ei pruugi täpsed olla.

See tähendab, et praegu on veel vara tõmmata vihaste ja enda intelligentsi ülehindavate inimeste vahele võrdusmärki – vaja on täiendavaid uuringuid. Aga algus on tehtud ja Poola-Austraalia vihauuring ilmus ajakirjas Intelligence.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare