Varem on Soome kaljujooniseid peetud jahiõnne soovide kujutamiseks, vahendab yle.fi.

Soomest on leitud umbes 125 eelajaloolist kaljujoonist, millest suurem osa asub Kesk- ja Ida-Soome muistete veeteede läheduses.

“Meil on seal inimfiguure, kelle käed on palveasendis, jalad ristis. Tundub justkui nad tantsiksid,” kirjeldab Lahelma.

Muud tüüpilised joonised kujutavad loomi (eriti põtru) või on tegu käejäljenditega.

Kaljujooniste varasemate tõlgenduste puhul nähti jooniste ülesandena tuua jahiõnne. See teooria jätab aga seletamata käejäljendid ja kukkuvad inimfiguurid. Uue tõlgenduse kohaselt kujutavad joonised šamaanide transikogemusi.

“Minu arusaamise kohaselt olid nende jooniste tegijateks šamaanid, kes on olnud sidemeheks oma kogukonna ja jumalate- ning hingemaailma vahel, ” seletab Lahelma.

Lahelma pöörab tähelepanu joonistel nähtavatele kukkuvate inimfiguuride ja loomade paaridele, mis tema meelest seonduvad just šamaani transsilangemise hetkega.

“Sellise transsilangemise juurde kuulub teatava hingelise abimehe ehk loomakujulise abihinge kutsumine šamaanide riitusele,” selgitab teadlane.

Soome kaljumaalingud on rahvusvahelise uurimise jaoks olulised ka seetõttu, et tõlgenduste aluseks võetavat pärimuslikku infot on hästi säilinud muuhulgas ka rahvuseepos Kalevalas.