Uued andmed merevee taseme tõusu kohta
Ühtlase kasvu vahele mahtusid “hüppelise” kasvu perioodid, mil veetase tõusis 2,5 meetrit sajandis, vahendab Novaator ScienceDaily uudist.
Ajakirjas Global and Planetary Change avaldatud uurimistulemused aitavad selgitada, kuidas suur kogus ookeanidesse voolanud mandrijää sulavett mõjutas ookeanide veeringlust ja kliimat.
Viimasel jääajal aset leidnud suure mandrijää sulamise tulemusena tõusis veetase maailma meredes kokku enam kui 120 meetrit.
See suur sula kestis umbes ajavahemikul 19 000 kuni 6 000 aastat tagasi, mis teeb keskmiseks saja aasta jooksul aset leidnud merevee taseme tõusuks ligikaudu ühe meetri.
Varasemad üksikutes asukohtades läbi viidud merevee taseme muutuse uuringud on viidanud järkjärgulisele kasvule, mille puhul võis esineda järske “hüppeid”, peaaegu viis meetrit sajandis.
Kivististe dateerimise ebatäpsus, merevee taseme markerite nappus ning konkreetsete asukohtade spetsiifilised tunnusjooned muudavad siiski väga täpse globaalse merevee taseme taastamise raskeks, kui kasutada ükskõik millisest üksikust kohast kogutud tõendeid.
Suurbritannia riikliku okeanograafia keskuse juures asuva Southamptoni ülikooli ookeani- ja maateaduse instituudi professori Eelco Rohlingi sõnul võrdlesid nad suuri koguseid erinevatest kohtadest kogutud andmeid ega toetunud üksikute kohtade andmetele, mis ei pruugi anda esinduslikku valimit.
Teadlased ühendasid ligikaudu 400 kõrgkvaliteetse merevee taseme markeri andmed, mis koguti kokku üle maailma asuvatest uurimispaikadest. Nad keskendusid asukohtadele, mis paiknevad minevikus toimunud mandrijää sulamise poolt tekitatud moonutustest kaugel.
Paljusid erinevaid statistilisi teste kasutades taastasid nad usaldusväärse statistilise tõenäosusega viimase 21 000 aasta merevee taseme ajaloo.
Nende analüüs näitab, et järkjärguline keskmiselt meetrine kasv sajandis katkes kahel korral, millal veetase tõusis sajandi jooksul kuni 2,5 meetrit. Esimest korda juhtus see vahemikus 15 000 kuni 13 000 aastat tagasi, teist korda vahemikus 11 000 kuni 9 000 aastat tagasi.
Esimene suurema koguse mandrijääst tekkinud sulavee maailma ookeanidesse sattumine kattub globaalse kliimasoojenemise perioodi algusega, mida tuntakse ka Bølling-Allerødi perioodina.
Teine hüpe toimus ilmselt vahetult pärast suure jäätumise ehk varase Dryase lõppu, mis põhjustas ka Bølling-Allerødi perioodi järsu lõppemise.
Uuringu juhtiva autori Jennifer Stanfordi sõnul on nende merevee taseme kasvu kiiruse hinnangud üksikutest uurimiskohtadest saadud hinnangute omadest madalamad. Samas on tegemist statistiliselt viimistletud andmetega, mis annavad meile viimase jääaja lõpus toimunud mandrijää sulamise kohta oluliselt täpsema pildi.
Rohling lisas, et uued avastused võetakse kasutusele olemasolevate maakera kliimasüsteemi mudelite täiustamiseks, mistõttu on edaspidi võimalik täpsemini ennustada merevee taseme reageeringut globaalsetele kliimamuutustele.
