Usulised kombetalitused treenivad isegi ateistide aju
Newberg väidab uues raamatus “Kuidas Jumal Sinu aju muudab” (How God Changes Your Brain), et vastus peitub mõtteid koondavates ja rahustavates mõjudes, mida meditatsioon või sügav palve meie peade sisemuses tekitavad, vahendab Reuters.
Ajuskanner (tomograaf) näitab, et sügav mõtlus muudab meie hallollust, forsseerides piirkondi, mis teravdavad mõistust ja kasvatavad empaatiavõimet, ning rahustades samal ajal teisi piirkondi, mis seonduvad hirmu ja vihaga.
Hoolimata sellest, kas mediteerija usub üleloomulikku või on vaadetelt uskmatu ja lihtsalt kordab vormelit, võib tulemus olla sama — kasvab kaastundevõime, mida jutlustab peaaegu iga usund, ning kahanevad negatiivsed tunded.
“Põhimõtteliselt võib öelda, et kui mõtleme tõeliselt suurtest, elulistest küsimustest — olgu need usulised, teaduslikud või psühholoogilised —, hakkab meie aju kasvama,” kinnitab Pennsylvania ülikooli vaimsuse ja meele keskuse juhataja Newberg.
“Pole vahet, kas olete kristlane, juut, moslem, hindu, agnostik või ateist,” kirjutab ta sama keskuse terapeudi Mark Robert Waldmaniga kahasse kirjutatud raamatus.
Newberg ja Waldman tõstavad teoses esile aju mõningaid niinimetatud jumala-ahelaid ning nende mõjusid, eriti kui neid on mõtlusega treenitud samamoodi nagu lihaseid kehaliste harjutustega treenitakse.
Meditatsioon käivitab frontaalsagara, mis “konstrueerib ja integreerib kõik meie ideed Jumala kohta” ning rahustab emotsionaalset piirkonda mandelkeha, mis võib luua kuvandeid käske jagavast jumalusest ning ähmastada meie loogilist mõtlemist.
Kiiru-frontaalahel vahendab meie taju ruumist meie ümber ning meie asukohast selles. Mõtlus surub selle taju alla, tuues esile rahuliku Jumala või maailmaga üks-olemise tunde.
“Isegi ainult 10-15 minutit meditatsiooni paistab avaldavat märkimisväärset positiivset mõju tunnetusele, lõdvestumisvõimele ja psühholoogilisele tervisele,” kuulutavad autorid.
