Väikesteks tükkideks purunenud luud on kirurgidele suureks väljakutseks. Praegu kasutatakse luutükkide paikapanekuks väikeseid kruvisid ja plaadikesi. Uus liim võib arstide töö tulevikus tunduvalt lihtsamaks muuta, vahnedab Novaator Technology Review uudist.

Luudele ja teistele märgadele pindadele kinnituva liimi valmistamine on erakordselt keeruline ülesanne — liim kas libiseb pinnalt maha või lahustub ümbritsevasse vedelikku. Utah’ ülikooli teadlane Russell Stewart sai inspiratsiooni väikeselt ookeanipõhjas elavalt ussilt, kes kasutab oma torusarnase kodu ehitamiseks liivateri ja kodade tükikesi, mis ussi toodetud liimiga paika pannakse nagu tellised mördiga.

“Merepõhjas kodu ehitav uss peab toime tulema mitmete probleemidega,” ütleb Stewart. „Tema liim peab kinnituma märgadele pindadele, lisaks peab ta takistama sekreteeruva liimi lahustumist merevees.” Kuigi algselt on liim vedel, peab see hiljem tahenema. „Uss on kõigist neist probleemidest jagu saanud ning meie püüame tema lahendust kopeerida.”

Stewart ja tema kolleegid leidsid, et uss kasutab liimi tahenemiseks muutusi pH tasemes. Ussi sees, kus pH on madal, on liim vedel. Kõrgema pH-ga mereveega kokku puutudes liim aeglaselt taheneb. Teadlased suutsid välja töötada ussi liimi sünteetilise versiooni — polüakrülaatliimi, mis on ussi liimile sarnaste omadustega, kuid kaks korda tugevam. Rakukultuuris tehtud katsed ei näidanud toksilisust, esialgsed katsetused rottidega kinnitavad seda ning ei näita ka tugevat immuunreaktsiooni.

Kuigi ka praegu on olemas meditsiinis kasutatavaid liime, kipuvad need tekitama tugevat põletikulist reaktsiooni. Hädasti on vaja liimi, millega saaks kinnitada väikseid luutükke põletikuohuta. Kuna uut liimi saab kinnitada ka märgadele pindadele, on kirurgidel sellega lihtsam töötada.

Stewart ja tema kolleegid usuvad, et uut liimi saaks kasutada koos praegu kasutatavate traatide, nõelte ja plaatidega — suuremaid tükke hoitaks koos tavapäraste vahenditega, väiksemad aga kleebitaks tagasi. Näopiirkonnas asetsevate vigastuste korral oleks võimalik liimi süstida ning nii vältida suuremaid operatsioone.

Lisaks luude kooshoidmisele saaks uut liimi kasutada ka muudes märgades keskkondades — näiteks hammaste parandamises või laevadesse tekkinud pragude kokkuliimimisel. Siiski on tegemist veel esialgsete tulemustega ning teadlastel seisab ees veel palju tööd.

„Liim võib veres käitud hoopis teistmoodi kui merevees,” ütleb meditsiiniteadlane Jeffrey Karp. Kuid ta usub, et tegemist on hea ideega. „Tegemist on väga huvitava ja uudse lähenemisega, kui uue liimi valmistamisel võetakse appi mereuss. Evolutsioon oskab kõige paremini probleeme lahendada. Sellega ei saa võistelda mitte keegi.”