Usk õiglusesse mõjutab inimese mõtlemist
Samas on ajakirjas Psychological Science avaldatud värske uuringu järgi olemas ka teine levinud kaitsereaktsioon, vahendab Novaator.
Uurimistöö läbi viinud Kanadas asuva Waterloo ülikooli teadlased leidsid, et inimesed, kes usuvad maailmas valitsevasse õiglusesse, usuvad samuti ka sellesse, et õnnetus annab kannatanu elule tähendust juurde.
Ühe uuringu autori Joanna E. Andersoni sõnul hakkavad inimesed olukorras, kus nad näevad kedagi teist kannatamas ning aitamine ei ole võimalik, õigustama asjaolu, et teisega midagi halba juhtus.
Kui hea inimesega juhtub midagi halba, siis tekitab see hirmutunnet, sest see tähendab seda, et sama võib juhtuda ka sinuga.
Anderson kahtlustas, et teise inimese traagilise kogemuse suhtes enese paremini tundmiseks on olemas ka teine viis — uskuda, et negatiivset kogemust tasakaalustavad positiivsed tagajärjed.
Teadlaste korraldatud eksperimendi käigus pidid vabatahtlikud lugema stsenaariumi, mille järgi sai keegi koolis jalgpalli mängides vigastada.
Mängija murdis jalaluu, tal tekkisid seljaprobleemid, talle tehti mitu operatsiooni ning ta ei saanud enam oma kaaslastega koos koolis käia.
Lugu saab lahenduse gümnaasiumi lõppedes. Stsenaariumi järgi on see inimene õnnelikult abielus ning mõtleb järelkasvu saamisele.
Kõik vabatahtlikud pidid täitma ka küsimustiku, mis määras kui tugev on nende “õigluse motiiv” ehk kui suur on nende vajadus näha maailma õiglasena.
Seejärel küsiti neilt, kui mõttekas nende arvates selle stsenaariumis kirjeldatud inimese elu on.
Inimesed, kellel oli tungiv vajadus näha maailma õiglasena kaldusid rohkem vastama, et kannatanu elu on õnnetust mitte läbi elanud inimeste omast mõttekam.
Sama leidis kinnitust ka teises eksperimendis, kus teadlased manipuleerisid osalejate õiglust puudutavate tunnetega. Osavõtjad pidid lugema artiklit selle kohta, kuidas ettevõtete juhid teenivad suuri summasid, kuid on saavutanud oma positsiooni tänu isiklikele sidemetele, mitte teenetele ja oskustele.
Inimestel, kes olid lugenud teenimatult oma koha saanud ettevõtete juhtide kohta, tekkis tugevam õigluse motiiv ning nende puhul oli tõenäosus suurem, et nad nägid vigastatud jalgpalluri hilisemat elu mõttekana.
Uurimistulemused näitavad, et inimesed, kellel on tugev vajadus uskuda maailmas valitsevasse õiglusesse, võivad olla motiveeritud leidma õnnetustest positiivset poolt.
Andersoni arvates on see positiivsem reaktsioon kui kannatanu süüdistamine.
Samas usub ta, et mõlemad reaktsioonid näitavad, et inimene keskendub sedavõrd palju iseendale ja vajadusele kindlustada, et midagi sellist tema endaga ei juhtuks, et tegelikult ei mõtlegi ta üldse teisele inimesele.
