USA tuumalömastajas tekitati kullatuumade purukspeksmisel raskeimat antiainet!
Uudset antiainet tekitasid teadlased möödunud kevadel New Yorgis Brookhaveni riikliku laboratooriumi relativistlikus raskete ioonide kollaideris RHIC. Kollaider e osakestepõrguti virutab raskeid ioone — aatomeid, millelt elektronid on kõrvaldatud — omavahel kokku valguse kiirusele lähenevatel kiirustel, mille tulemusel põrmustuvad aatomid algosakesteks, vahendab National Geographic.
Olles kullaioone üle saja tuhande korra kokku „pommitanud“, leidsid teadlased n-ö osakesterusudes tuhnides umbes 70 antihüpertriitoni hüpertuuma. Selline osake on umbes 200 millielektronvolti raskem seni kõige massiivsemana dokumenteeritud rekord-antiosakesest antiheeliumist.
„Meid peetakse veidrikeks, kuna teised inimesed tahavad muid materjale muuta kullaks,“ kommenteeris RHIC uurija Zhangbu Xu. „Meie aga muudame kulda eksootiliseks antiaineks.“
Antiaine koosneb „kvargisupist“
Tavaliste aatomite tuumad koosnevad subatomaarsetest osakestest prootonitest ja neutronitest, mis omakorda koosnevad veel väikematest osakestest kvarkidest ja gluuonitest. Antiaine-aatomite tuumadel on oma normaalaineliste vastetega võrreldes küll sama mass, ent vastasmärgiline laeng ja pööratud magnetilised omadused.
Kui uskumatult kiired osakesed RHIC-is omavahel kokku põrkavad, tekitavad need nn kvargi-gluuonisupi, ütles Xu. Supi jahtudes — vaid sekundi murdosa hiljem — koonduvad elementaarosakesed suuremateks osakesteks nagu hüpertriitonid ja antihüpertriitonid, täpselt samamoodi nagu teadlaste praeguse veendumuse kohaselt juhtus kohe pärast Suurt Pauku.
Uued antihüpertriitonituumad tekitavad füüsikutes aga erilist elevust, kuna paiknevad allpool perioodilisustabeli ruumilise versiooni tasandit.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!