USA arstid: inimesed raiskavad sadu miljardeid arstiabile, mis ei aita kedagi

 (12)

USA arstid: inimesed raiskavad sadu miljardeid arstiabile, mis ei aita kedagi
Pilt on illustratiivse tähendusega.Foto: Tanel Meos

Ameeriklased kulutavad aastas tervishoiule vähemalt 3,2 triljonit dollarit (umbes 2,7 triljonit eurot) — nii kogusummas kui ka elaniku kohta rohkem kui ükski teine riik.

Sellisel mõneti priiskaval olukorral on hulgaliselt põhjuseid, kuid üks oluline tegur on üleravimine.

Mittevajalikele uuringutele ja protseduuridele kulutavad USA elanikud aastas vähemalt 200 miljardit dollarit (ligi 170 miljardit eurot). See teeb kokku kosmoseagentuuri NASA eelarvest kümme korda suurema kulutuse, kuigi ei paranda mitte kellegi tervist.

Arstid on sellest probleemist täiesti teadlikud. Harvardi ja Johns Hopkinsi ülikoolide läbi viidud, teadusajakirjas PLoS ONE avaldatud, 2106 praktiseerivat arsti hõlmanud küsitlusuuringu järgi on 20,6% arstiabist kasutu.

Küsitlusele vastanud arstid valiti juhuslikusse alusel Ameerika arstide liidu American Medical Association liikmete nimekirjast. Veidi rohkem kui pooled olid perearstid, ülejäänud spetsialistid. Kümnest spetsialistist nelja erialaks olid üldsisehaigused.

Arstkonna kollektiivse arvamuse kohaselt on 22% retseptravimitest, 24,9% määratud uuringutest ja 11,1% läbi viidud protseduuridest ebavajalikud.

Põhjenduseks, mida küsitletud arstid üleravimisele kõige sagedamini tõid, oli hirm kutsealase rikkumise ees. Koguni 84,7% vastajatest väljendasid kartust, et neid kaevatakse kohtusse, kui nad ei rakenda iga olemasolevat ravivõimalust.

Seotud lood:

Sellele järgnesid patsientide surve/nõudmised ja juurdepääsu puudumine varasemale haigusloole vastavalt 59 ja 38,2 protsendiga.

Loe veel

Veidi rohkem kui pooled vastanutest leidsid, et üleravimisprobleemi võiksid leevendada täiendav väljaõpe ja selged ravijuhendid.

Huvitaval kombel arvas vaid üks arst kümnest, et olukorda parandaks riigi jõulisem sekkumine valdkonna täiendava reguleerimise näol.

Uurijaid hämmastas asjaolu, et just hirm kutsealaste rikkumiste ees paistis olevat peamiseks mittevajalike ravimeetmete kasutamise põhjuseks.

„Arsti hooletuse tõttu kahju kandnud patsientidest pöördub kohtu poole vaid 2–3%, kellest umbes pooltele määratakse kahjutasud. Viimase kümnendi jooksul on kahjutasu maksmisega päädivate kohtuasjade hulk kahanenud peaaegu 50%,“ kirjutasid uurijad.

Lõppude lõpuks on arstid ilmselt kõige pädevamad otsustama, mille peale meditsiinivallas on mõtet raha kulutada.

Ameerika tervishoiusüsteemi kurnava ulatusliku raiskamise leevendamiseks ja kogu elanikkonna tervishoiukulutuste kärpimiseks peaksid just arstid ohjad enda kätte võtma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised