Ekvaatori piirkonnas paiknenud Gondwana manner vormus välja valdavalt Kambriumi ajastul, 550-500 miljoni aasta eest ning hiljem sai sellest hiiglasliku Pangaea mandri lõunaosa, mis omakorda sadakond miljonit aastat tagasi lagunes meile praegu tuntud kontinentideks, vahendavad
.

Mandrite asukohta nii kauges minevikus aitavad muuhulgas kindlas määrata settekivimites ja magmas talletunud märgid Maa magnetvälja tugevusest, pooluste asukohast ning polaarsusest.

Yale’i geofüüsika doktorandi Ross Mitchelli juhitud uurimisrühm analüüsis neid, nn paleomagnetilisi andmeid Austraalias Amadeuse nõos — piirkonnas, mis oli osa Gondwanale eelnenud hiidkontinendist Rodiniast.

Nagu näitas kivimite magneetumise suund, tegi Gondwana 525 miljoni aasta eest läbi ootamatu mastaapse pöördnihke — ühtkokku 60 kraadi jagu, mõnedes piirkondades vähemalt 16 sentimeetrit aastas. (Praegused hoogsamad nihked on sellest umbes neli korda väiksemad.)

Kui Gondwana nihe tõesti paika peab, pidi see ka näiteks praegused Brasiilia alad lõunapooluse-kandist troopikasse lükkama. Ühtlasi võiks sel juhul — nihke mastaapsust arvestades — eeldada ka olulist mõju ookeanide veetasemele, süsiniku kontsentratsioonile ning muudele keskkondlikele teguritele, märgib Mitchell.

Sellesse ajavahemikku jääb ka nn Kambriumi plahvatus: kümnekonna miljoni aasta jooksul suurenes loomsete organismide mitmekesisus ootamatult väga hoogsalt.