Ürginimest ja kaasaegset inimest eristab üksnes käitumine
USAs asuva Stony Brooki ülikooli arheoloogi John Shea ajakirjas Current Anthropology avaldatud uuringu järgi ei olnud see tegelikult nii. Shea väitel seisneb probleem selles, et arheoloogid on siiani ürginimeste käitumise uurimisel keskendunud valedele mõõtmistele, vahendab Novaator.
Tema sõnul on arheoloogid otsinud tõendeid kaasaegse inimesega sarnasest käitumisest, kuigi õige oleks olnud otsida käitumise varieerumist, mis on omane kõigile elusolenditele.
Inimese päritolu uurimine sai alguse Euroopast ning Euroopa hilise kiviaja arheoloogilised leiud on juba pikka aega olnud mõõdupuuks, millega mõõdetakse varajaste eurooplaste ja mitteeurooplaste käitumist.
Hilise kiviaja (45 000 - 12 000 aastat tagasi) inimeste säilmed leiti Euroopast esimesena koos keeruliste kivist ja uuristatud luudest tööriistade, keeruliste lõhkerelvade, tule kasutamise arenenud tehnikate jälgede, koopakunsti, helmeste ning muude isiklike ehetega.
Kuivõrd sarnaseid käitumisjälgi leidub hilisemate inimeste puhul, siis peavad arheoloogid seda tõestuseks, et juba hilise kiviaja inimeste käitumist saab kaasaegseks pidada.
Samas pärinevad vanimad Homo sapiensi säilmed 100 000-200 000 aastat tagasi Aafrikast ja Lõuna-Aasiast, kuid nende puhul ei ole näha sellist selget tõendusmaterjali kaasaegsete kommete kohta.
Aastakümneid on antropoloogid neid varajasi Aafrika ja Aasia päritolu inimesi kõrvutanud nende hilise kiviaja kaasaegsetega, üritades nende erinevust selgitada inimeste ühise revolutsiooniga, mis lõplikult inimeste bioloogiat ja käitumist muutis.
Arheoloogid vaidlevad selle pöörde põhjuste, aja, muutuste kiiruse ja sisu üle, kuid valitseb üksmeel, et varajane Homo sapiens sarnanes hiljem väljaarenenud kaasaegsete inimestega.
Shea kasutas oma hüpoteesi testimiseks Ida-Aafrikast leitud 250 000 kuni 6000 aastat vanasid kivist tööriistu, et tõestada erinevust ürginimese ja hilisema Homo sapiensi vahel.
Selles piirkonnas on arheoloogid inimese kombeid kõige põhjalikumalt uurinud.
Viimase veerandi miljoni aasta kiviriistade loomise strateegiate süstemaatiline võrdlus ei too esile ühekordseid pöördeid inimeste arenguloos.
Tõestusmaterjal viitab hoopis sellele, et inimeste käsitöö on algusest peale väga erinev olnud.
Muutusi kivist tööriistade tehnoloogia juures saab selgitada kulust ja tulust lähtuvalt.
Tööriistad pidid näiteks muutuma transporditavaks ning samas ka mitmekülgseks.
Selliste muutuste selgitamiseks ei ole vaja abiks võtta revolutsiooniteooriat, sest see on selgitatav käitumisökoloogia abil.
Uuringul on oluline mõju inimese päritoluga seotud arheoloogilistele uuringutele.
Shea väidab, et meie esivanemate käitumise kaasaegsust mõõtev võrdlus meie Euroopa päritolu hilise kiviaja esivanematega on aja raiskamine.
Shea väitel ei ole olemas kaasaegseid inimesi, vaid lihtsalt erinevate käitumismudelitega Homo sapiensi populatsioonid.
