Michelangelot teatakse üldiselt kui Itaalia renessansiaja suurimat maalikunstnikku ja kujurit. Mis aga sama laialt teada pole, on asjaolu, et ta oli ka usin anatoomiahuviline, kes suutis kord veenda Firenze priorit lubama teda kiriku hospidali laipu uurima. Oma anatoomilised visandid ja märkmed ta hiljem paraku hävitas.

Nüüd on aga paar Ameerika neuroanatoomia spetsialisti püstitanud oletuse, et Michelangelo siiski jäädvustas osa oma anatoomilistest joonistustest, ja veel oma kuulsaimas teoses — Sixtuse kabeli laemaalil, vahendab The Daily Mail. Vaata fotosid!

Kunstnik maalis oma meistriteose aastatel 1508 - 1512 Roomas ning seda on tuhandete kaupa imetlemas käinud nii vagad usklikud kui uudishimulikud turistid.

Ian Suk ja Rafel Tamargo väidavad, et aukartustäratava laemaali viimane tahvel peidab endas inimese selgroo ja ajutüve täpset kujutist.

Johns Hopkinsi ülikooli arstiteaduskonna teadurid uurisid läänepoolseimat tahvlit, kus on kujutatud jumalat oma kätega valgust ja pimedust lahutamas.

Teadlased märkasid, et jumala kõril ja rinnal ilmnevad anatoomilised ebakorrapärasused, mida ühegi teise freskol kujutatud tegelase juures ei esine, ning et kui kõigile ülejäänud figuuridele langeb valgus alt vasakult, siis jumala kael on valgustatud otse. Suk ja Tamargo järeldasid, et geniaalne kunstnik pidi selle näiliselt kohmaka apsu meelega tegema.

Kui mehed projitseerisid pentsikule moodustisele Jumala kaelal inimese aju altvaates foto, kattusid need ideaalselt. Teadlased lisasid, et imelik riideriba, mis jumala rüü keskkohast ülespoole turritab, võib tähistada inimese seljakeelikut.

Ajakirja Neurosurgery viimatises numbris avaldatud artiklis pakkusid eksperdid välja hüpoteesi, et Michelangelo paigutas nood detailid maalile eesmärgiga edastada varjatud sõnumit.

Autorid ei hakanud küll spekuleerima, mida kunstnik võis sellega öelda tahta, kuid Marylandi ülikooli abiprofessor Douglas Fields leidis, et võimalikke tõlgendusi on mitu.

“Kas valguse lahutamine pimedusest on kunstniku kommentaar teaduse ja religiooni jätkuvale vastasseisule?” küsib ta ajakirja Scientific American veebilehel ilmunud blogiartiklis. “Pole saladus, et Michelangelo suhe katoliku kirikuga kujunes pingeliseks. Kunstnik oli lihtne mees, kuid õppis põlgama kiriku priiskavust ja rikutust.”

“Võib-olla on Sixtuse kabeli sõnum, et mitte jumal ei kinkinud Aadamale mõistust, vaid et arukus ja vaatlusandmed koos elundiga meie kehas, mis need võimalikuks teeb, viivad ilma vajaduseta kiriku järele otse jumala juurde,” lisab Fields.

Muidugi jääb alati võimalus, et kujutis on lihtsalt iselaadne “Rorschachi test”. See on pilt, mis ütleb rohkem vaataja kui pildil kujutatu kohta. Ehk pole eriti üllatav, et anatoomiaspetsialistid näevad antud kujutises anatoomilisi joonistusi.

Küll aga pole Suk ja Tamargo esimesed, kes maailmakuulsal freskol ebatavalisi kujundeid märganud on. 1990. aastal osutas füüsik Frank Meshberger, et keskmisel tahvlil “Jumal Aadamat loomas” on kujutatud täiuslik illustratsioon inimaju ristlõikest.

Michelangelo soovi kohaselt ei maetud kunstnikku mitte Vatikani territooriumile, vaid hauakambrisse Firenzes. Võimalik, et Sixtuse kabel oli järjekordne trotslik žest, mis jäi kestma veel kaua pärast kunstniku lahkumist.