Üllatav seos: jalgpallurite hümnilaulmisest võib välja lugeda selle, kuidas neil mäng õnnestub

 (18)
Üllatav seos: jalgpallurite hümnilaulmisest võib välja lugeda selle, kuidas neil mäng õnnestub
Portugali koondislased Pepe, Rui Patricio ja Ronaldo laulavad enne kohtumist Hispaaniaga hümni. Foto: SIPA

Staffordshire`i ülikooli teadlased leidsid seose selle vahel, kui kirglikult rahvuskoondiste pallurid enne mängu laulavad ja selle vahel, kui hästi nende meeskonnal mäng läheb.

Uurimus ilmus ajakirjas European Journal of Sport Science. Üks selle kaasautoreid Matthew Slater kirjutab The Conversationis, et kui pealtnäha võib tunduda, et sportlased laulavad hümne kaasa suuresti kohusetundest, siis teadlastel oli kahtlus, et esitusviisis võib ka midagi muud peidus olla. Selle välja selgitamiseks vaadati, kuidas jalgpallurid 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril laulsid ja võrdlesid nende esitusi sellega, kuidas neil mängus läks.

Küsimus polnud selles, kas või kui hästi keegi viisi pidas, vaid selles, kui kirglik jalgpallurite kaasalaulmine oli. Kõigepealt vaadati, kas sportlased üldse laulsid ja kui, siis kui intensiivselt seda tehti (intensiivsem esitus viitas suuremale sisemisele põlemisele ja kirele). Samuti vaadati jalgpallurite miimikat ja kehakeelt – näiteks seda, kui lähedal meeskonnaliikmed üksteisele seisid ja kas nad hoidsid üksteisel ümber õlgade kinni või mitte.

Seotud lood:

Innukate lauljate kaitse pidas paremini

Ja tulemused? Leiti, et esituse kirglikkus või loidus ennustas seda, kuidas meeskonnal hiljem mängus läks, päris hästi. Üks tähelepanekuid, mille teadlased tegid, oli see, et need meeskonnad, kes üheskoos võimsalt hümni kaasa laulsid, olid üldiselt kaitses paremad ja lasid endale vähem väravaid lüüa kui loiud kaasalauljad. Kirglikum hümniesitus siiski väravate löömisele kaasa ei aidanud.

Veel selgus uurimusest, et play-off-faasis viitas kirglikum laulmine suuremale võidutõenäosusele. Alagrupis see otseselt võitu või kaotust ei ennustanud.

Näiteks tõi Slater, et nii Šveitsi kui Hispaania koondised laulsid hümne kaasa üsna vähese kirega (tõsi, Hispaania hümnil polegi ametlikke sõnu). Kumbki meeskond veerandfinaalidest edasi ei pääsenud. Kontrastina olid kõige kirglikumate hümniesitajate seas Wales ja Itaalia. Itaalia jõudis veerand- ja Wales lausa poolfinaali. Ka EM-i võitnud Portugal skooris kirglikkusskaalal tublilt.

Peruu koondislased kirglikult hümni kaasa laulmas. Kasu sellest Taani vastu siiski polnud. Reuters

Usaldusväärsem kui kaheksajalg

Teadlased arvavad, et see, kuidas ja millise meeleoluga meeskond hümni esitab, viitab otseselt sellele, kui tugev harmoonia ja ühtekuuluvustunne („meie“ vs „nemad“) tiimis valitseb.
Samas ei viita kirglikum hümnilaulmine sellele, et meeskond ise end favoriidiks peaks või enda võiduvõimalusi paremaks hindaks, sest nii kirglikku kui loidu laulmist esines nii eeldatavalt nõrgemate kui tugevamate meeskondade seas.

Seega, ütleb Matthew Slater, tasub täitsa silma peal hoida, kuidas meeskonnad enne mängu laulavad. Ja kui vaja sõpradega panuseid teha, võib hümniesitus väikseks salarelvaks osutuda. Ikka usaldusväärsem kui näiteks kaheksajala tegemiste pealt vaadata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare