Ülikalli osakestepõrgati järel kavatseb EL nüüd ehitada ligi miljardieurose superlaseri
Elavalt on meil silme ees veel 7,5 miljardit eurot maksma läinud suure hadronitepõrgati avamine Šveitsi ja Prantsusmaa piirialadel ja kohe seejärel remonti panek 2008. aastal, mis alles ümber ehitatuna aitas teadlastel teatada Higgsi bosoni leidmisest, avastus, mis millegi pärast küll nii suurt revolutsiooni teaduses ei tähendanudki.
Nüüd aga on otsustatud ehitada neli laserikeskust, esimesed kolm neist Ida-Euroopasse. ELI (Extreme Light Infrastructure) projektiga on otsustatud ehitada tipptasemel teaduskeskuste võrk Rumeeniasse, Tšehhimaale ja Ungarisse 2015-2017, neljanda, ja kõige võimsama laseri asukoht on seni veel lahtine. Tegemist oli küll nähtavasti kompromissiga, sest pealaseri enda asukoha valimisel on siis lauale jäänud kaks ülejäänud kandidaati Suurbritannia ja Prantsusmaa.
EL maksab projekti hinnast 80 protsenti, ehk 880 miljonist eurost 700, ülejäänu tuleb siis investoritelt mujalt. Ja neljanda keskuse ehitamise otsus langetatakse alles siis, kui eelmised on juba tööd alustanud ja ka tulemusi näidanud, teatab väljaanne Tekniikka&Talous.
Superlaserid võimaldavad analüüsida virtuaalosakesi ja tumeenergiat, väidetavalt ravida ka vähki ja muuta ohutumaks tuumajäätmeid. Esimene neist superlaseritest vajab võimsuseks kümme megavatti, võimaldab aga luua vaakumis tingimusi, mis peaksid meenutama universumi sünni ehk nn Suure Paugu aegseid tingimusi.
Neljas laser vajaks aga võimsust juba 200 petavatti (200 x 1015w), algne plaan oli saavutada lausa eksavati (1018w) jagu võimsust.
