Unespetsialist Neil Stanley rääkis Briti teadusfestivalil, kuidas voodi jagamine võib põhjustada tülisid norskamise ja teki ärakiskumise üle ning röövida kallist uneaega, vahendab BBC.

Ühest uurimusest selgus koguni, et paaridel, kes magavad samas voodis, on poole rohkem unehäireid.

Stanley, kes ka ise magab oma abikaasast eraldi, osutab, et ajalooliselt pole me mõeldudki voodit jagama. Tema kinnitusel sai kaasaegne abieluvoodi-traditsioon alguse samaaegselt tööstusrevolutsiooniga, mil ülerahvastatud linnadesse kolinud inimesed avastasid eluruumipuuduse.

Enne Victoria ajastut oli lahus magamine Inglismaa abielupaaride seas üsna tavaline. Muistses Roomas oli abieluvoodi mõeldud küll armurõõmude maitsmiseks, kuid seal ei magatud.

Surrey ülikooli juurde Suurbritannia juhtiva unelabori rajanud Stanley leidis, et tänapäeva inimesed peaksid kaaluma taolise kombe taastamist.

"Küsimus on selles, mis teid õnnelikuks teeb," selgitab Stanley. "Kui olete harjunud koos magama ja magate mõlemad täiuslikku und, pole põhjust midagi muuta, kuid ärge kartke muid variante proovida.

Me kõik teame, mis tunne on voodis kallistada, teatada mõne aja pärast, et ma jään nüüd magama, ja sättida end voodi teise serva. Miks siis mitte juba teise tuppa kobida?"

Uneteadlase kinnitusel seondub kehv uni depressiooni, südamehaiguste, rabanduste, kopsuhädade, liiklus- ja tööõnnetuste ning abielulahutuste riskiga, ent ometi on uni kui hea tervise oluline aspekt seni tihti kahe silma vahele jäetud.

"Inimesed ise arvavad tegelikult, et magavad partneri kõrval paremini, kuid teaduslikud tõendid näitavad vastupidist," ütleb Surrey ülikooli sotsioloogiadoktor Robert Meadows.

Ta viis läbi uuringu, milles võrdles paaride une kvaliteeti koos ja lahus magamise ajal. 40 abielupaari põhjal järeldas ta, et kui voodis, mida kaks inimest jagavad, üks unes liigutab, häirib see voodikaaslast 50-protsendilise tõenäosusega.

Sellest hoolimata tõrguvad paarid lahus magamast. Ainult 8% 40-ndates ja 50-ndates eluaastates abieluinimesi magab eri tubades.