Väljaandes Nature Geoscience kirjeldab rühm teadlasi üht kohta punasel planeedil, nimega McLaughlini kraater, kuhu kunagi on suuremat sorti meteoor sisse põrutanud. Kui Marsil peaks leiduma koht, mis soosib lihtsamate mikrorganismide eksistentsi, siis just see kraater peaks olema õige koht, täpsemini sealne pinnas, kuni viie kilomeetri sügavuseni.
Sealselt kokkupõrkekohalt meteoriiditabamusega õhku paisatud kivimid paistavad sisaldavat mineraale ja savi, mis viitavad kunagisele kokkupuutele merega. Kogu informatsioon pärineb seni küll vaid vaatlusandmetest, mida on edastanud kaks Marsi kohal tiirlevat satelliiti.
Kraatrit uurinud teadlasterühma juht Dr Joseph Michalski Londoni loodusajaloo muuseumist kinnitab, et selles kohas on olnud kõik eeldused eluks, aga vaid kõige väiksemad mikrorganismid on võinud järgnenud tingimustes ellu jääda.
Seni aga, kõiksugustele kõlakatele vaatamata, ei ole leitud ühtki fakti elust Marsil, ei minevikust ei tänapäevast. Isegi kunagised ookeanid on siiani vaid hüpoteetilisel pinnal.
