Kui esimene lahendus on sisuliselt juba kasutusvalmis, nõudes vaid ulatuslikumaid kliinilisi katseid, siis teist lähenemisviisi tuleb täiendavalt testida ka loomadel, kirjutab ERR Novaator.

Esimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks.

Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts.

Nishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts.

Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse.

Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts taastas loomade nägemise.