Kuigi ilu mõistet on raske defineerida — see sõltub ajastust, kultuurist ja inimesest —, on sellel siiski kaks kindlat omadust. Esiteks pakub ilusate objektide vaatamine naudingut. Teiseks on ilu puhul tegemist stiimuliga, mida on võimalik jaotada erinevatesse kategooriatesse: inimene eristab näiteks ilusaid ja koledaid pilte või meeldivat muusikat häirivast mürast, kirjutab Novaator.

Jaapanis läbiviidud uurimuses paluti täiskasvanud inimestel hinnata laste joonistatud pilte ja jagada need ilusateks ja koledateks. Uuringusse võeti ilusate piltidena vaid need joonistused, mida kõik hindajad sarnaselt hindasid. Seejärel näidati pilte arvutiekraanil katsealustele — neljale Jaapani võistlustuvide liidus kasvatatud tuvile. Tulemused avaldati ajakirjas Animal Cognition.

Tuvidele näidati kümmet erinevat ilusat ja koledat pilti kuni paarikümne sekundi jooksul. Kui tuvid nokkisid toiduluuki avavat nuppu „ilusa” pildi vaatamise ajal, luuk avanes ja tuvid said premeeritud. „Koledate” piltide ajal nupu nokkimine luuki ei avanud. Treeningut jätkati, kuni tuvid 90 protsendil juhtudest nokkisid nuppu vaid ilusate piltide vaatamise ajal.

Kas linnud õppisid tundma vaid konkreetseid pilte või said tõepoolest aru, mille poolest ilusad ja koledad pildid erinevad? Selle kontrollimiseks võeti kümme uut ilusat ja koledat pilti, mida linnud treenimise ajal näinud polnud, ja näidati neid lindudele. Tuvid said ikkagi aru, milliste piltide ajal nuppu on vaja nokkida. Uusi ilusaid pilte vaadates nokiti nuppu oluliselt sagedamini kui uusi koledaid pilte vaadates.

Katsest selgus seega, tuvid teevad tõepoolest headel ja halbadel joonistustel vahet. Katses näidati lisaks, et tuvid eristasid ilusaid ja koledaid pilte ka siis, kui nende suurust vähendati, kuid ei suutnud pilte eristada siis, kui need muudeti mustvalgeks või mosaiikseks. Sellest järeldati, et tuvid kasutasid piltide eristamiseks nii värvi- kui ka mustriandmeid.

Tulemused näitavad, et inimesed ja tuvid kasutavad ilusate ja koledate piltide eristamiseks samu visuaalseid vihjeid. Uurimuse eesmärgiks ei olnud teadlaste sõnul mitte demonstreerida tuvide antropomorfset käitumist, vaid täpsemalt mõista, mille põhjal inimesed ilusat ja koledat eristavad ning kas see eristamine on midagi inimesele ainuomast või hoopis loomariigis üldlevinud oskus. Ilumeele olemasolu on lindudele ka looduses vajalik — näiteks valib emane paariliseks isase, kes on ehitanud ilusama pesa, või ilusama välimuse või kenama lauluga isase.