Tegu pole küll esimese uuringuga, mis seda küsimust käsitleb, kuid seekord üritati teada saada, mis juhtuks, kui ehitada üks tõeliselt suur tuulepark, vahendab
LiveScience’i uudist.

Marylandi ülikooli teadlased Daniel Burrie ja Daniel Kirk-Davidoff võtsid vaatluse alla tuulepargi, mis ulatuks Texasest Kanada keskosani ning Suurest Järvistust Kaljumäestikuni.

Sellise ebarealistlike mõõtmetega tuulepargi mõju kliimale oleks tõenäoliselt väga suur. Tuule kiirus väheneks 2-2,5 m/s võrra, sest tuulikulabasid liigutades teeb tuul tööd ning kaotab seetõttu energiat.

Päevi hiljem võib selle mõju avalduda juba hoopis teises kohas, muutes näiteks tsüklonite teekonda sadade kilomeetrite võrra.

Uurijad tunnistavad, et nende mudeli tuulepark on oluliselt suurem sellest, mida inimesed kunagi rajada võiksid, kuid kui USA energeetikaministeeriumi plaan toota 2030. aastaks 20 protsenti elektrist tuule abil peaks realiseeruma, siis on tuulikutel ilmale siiski mingi mõju olemas.

2004. aastal uurisid tuulikute mõju kliimale kaks töörühma, kes jõudsid mõnevõrra teistsuguste tulemusteni. Somnath Baidya töörühm Princetoni ülikoolist uuris tuuleparkide mõju kohalikule ilmastikule. Nad leidsid, et tuulikute tõttu on hommikud kuivemad ja soojemad, mis viib isegi tuulekiiruse mõningase suurenemiseni, sest erinevus ööga jahtunud maapinna ja õhu vahel on suurem.

David Keith koos kolleegidega Calgary ülikoolist uurisid, mis juhtuks, kui kümme protsenti maismaast oleks kaetud tuuleparkidega. Nemad leidsid, et see tooks kaasa jahenemise polaaraladel ning soojenemise parasvöötmes.