"Uurimus aitab lahendada pikaajalist vaidlust selle üle, kas relvad kujutavad endast kaitset või riskitegurit," märgib töö üks autoreid, epidemioloogia abiprofessor Charles C. Branas. "Kas tulirelva omamine pakub alati kaitset rünnaku vastu või tekitab hoopis petliku turvatunde?"

Ajakirjas American Journal of Public Health ilmunud uuringu vältel tulistati Philadelphias iga päev ligi viit inimest. Umbes üks viiest ohvrist hukkus. Uurimisrühm järeldas, et ehkki relva kasutamine enesekaitseks pole välistatud ja vastavaid juhtumeid esineb igal aastal, on sellise katse õnnestumise tõenäosus väga madal, vahendab PhysOrg.

Inimesed peaksid relvade omamise vajadust põhjalikult vaagima või vähemalt mõistma, et relva regulaarne omamine nõuab ohutusmeetmete hoolikat rakendamist, kirjutavad autorid. Vastupidised ettepanekud, eriti sellised, mis puudutavad linlasi, kes võivad relvade omamises näha kaitset ohtliku keskkonna eest, tuleks põhjalikult läbi arutada ja nende põhjendatus uute andmete valguses ümber hinnata.

USA riikliku teaduste akadeemia 2005. aasta aruanne jõudis järeldusele, et me teame endiselt väga vähe selle kohta, kuidas relvade omamine mõjutab tapmiste arvu või kui palju on relvadest kasu enesekaitsel. Varasemate uurimuste raames on analüüsitud suhteid tapmiste ning relva olemasolu kodus, relva ostmise või relva omamise vahel. Erinevalt Pennsylvania ülikooli uuringust ei keskendunud need tööd ohule või turbele, mida relva omamine tulistamise hetkel inimesele pakkuda võib.

Teadlased uurisid, kuidas on seotud kallaletungis kuulist tabatud saamine ja relva olemasolu kallaletungi hetkel. Politsei- ja meditsiinitöötajatelt saadud andmete põhjal valiti pisteliselt 677 Philadelphia elanikku, kes olid aastatel 2003 - 2006 kallaletungis kuulitabamuse saanud. Kuuel protsendil valimist oli pihtasaamise hetkel kaasas relv (kas kabuuris, taskus, vöö vahel või sõidukis).

Need tulistamisjuhtumid kõrvutati Philadelphia elanikega, kes toimisid uuringu kontrollrühmana. Kontrollrühma liikmete leidmiseks helistasid erikoolituse saanud telefoniküsitlejad varsti pärast teadet tulistamisjuhtumist juhuslikele Philadelphia telefoninumbritele ja küsisid, kas vastajal oli tulistamise hetkel relv kaasas.

Neid juhuslikult valitud linnakodanikke polnud keegi tulistanud ning neil polnud tulistamistega üldse mingit pistmist. Tegemist on lähenemisega, millesarnast on epidemioloogid juba ammu rakendanud, et selgitada välja seoseid selliste asjade vahel nagu suitsetamine ja kopsuvähk või alkoholipruukimine ja autoavariid.

"USA-s on iga täiskasvanu kohta vähemalt üks tulirelv," märgib Branas.