TÜ vähibioloogide osalusel tehtud avastus aitab Alzheimeri tõbe märksa varem diagnoosida



TÜ vähibioloogide osalusel tehtud avastus aitab Alzheimeri tõbe märksa varem diagnoosida
Briti professor Steve Gentleman inimajuga. Pilt on illustratiivne.Reuters

USA ja Eesti teadlaste koostöös sündinud avastus aitab diagnoosida dementsusega seotut ajukoe haiguslikke muutusi juba väga varajases staadiumis. Alzheimeri varajane avastamine annab patsientidele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu pikemalt ning säästa raha.

Eesti ja USA teadlaste ühine artikkel, mille esmakordselt avaldas eile teadusajakiri Nature Communications, kirjeldab, et juba Alzheimeri väga varajases staadiumis ladestub kujunevate haiguskollete veresoonte seinale valk, mida nimetatakse sidekoe kasvufaktoriks (ing. k. CTGF).

Lisaks kõneles uurimistöö peptiidist (lühike valguahel), mis CTGF valguga seondub. See peptiid võimaldab Alzheimeri tõve avastada palju varem, kui see seni võimalik on olnud – traditsiooniliselt on Alzheimeri lõplik diagnoos kinnitatud alles lahkamise käigus.

„Meie üha suurema eakate osakaaluga ühiskonnas ei tohiks see külmaks jätta mitte kedagi. Lisaks patsientide elukvaliteedi ja lähisuhete paranemise lootusele, on haiguse varajasel avastamisel suur mõju ka majandusele,“ kinnitab Tartu ülikooli bio-ja siirdemeditsiini instituudi külalisprofessor Tambet Teesalu.

Teadusartikli Tartu ülikooli poolne juhtautor Pablo Scodeller on Argentiina päritolu teadlane, kes on enne Tartu ülikooliga liitumist on töötanud USAs. Tartu ülikoolis on teadlane järeldoktorantuuris 2015. aastast ning ta plaanib oma tulevikku siduda Eestiga.

Lähemalt saab avastuse kohta lugeda ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised