Trans-Amazonase maantee avati läbi vihmametsade juba aastal 1972, samas kui Trans-Amazonase raudtee projektid (Rio de Janeirost Perusse) on ikka veel lükkunud kaugemasse tulevikku. See raudtee on aga siiski kindlalt sees riigi tulevikuplaanides juba 2008. aastast alates. On arvestatud, et see 5600 km pikk raudteeühendus läheks maksma kümme miljardit dollarit, oma huvi on selle ehitamise vastu näidanud hiinlased.

Kiirraudteede osas on riigil töös kolm projekti, mis kuulutati välja vahetult üleilmse majanduskrahhi eelõhtul, 2008. Kiirraudteeühendus Campinas - São Paulo - Rio de Janeiro oleks maksma pidanud minema 15 miljardit dollarit, võimaldades 510-kilomeetrisel rajal sõita kiirusega isegi 350 km/h. Järgnevalt on lauale pandud ka kavandid Brasília - Anápolis - Goiânia ja Belo Horizonte - Curitiba kiirraudteede ehitamiseks, aga praegu paistab, et töödega ei saa tõsiselt pihta hakata enne 2020. aastat.

Probleem on just rahas. Riik on küll maavaraderikas ja suhteliselt jõukas, aga kahtlusi tekitab nimelt üks tavalise raudtee projekt, mille maksumus kerkis ootamatult pilvedesse. Ja raudteedevaimustus sai ootamatult otsa.

Transnordestina on raudteeprojekt, mis viimas 1753-kilomeetrise raudteeliini sügavale Amazonase vihmametsadesse, alustades riigi kirderannikult Porto de Pacemi sadamast, teise liiniga ka Recife naabrusest, võimaldades ennekõike kaubavedu, aga lubades ka 33 miljonit reisijat.

Kuna veel suuremad projektid on jäänud ootele, tuleb seda pidada hetkel riigi praegu tähtsaimaks raudteeprojektiks.

Transnordestina (ehk siis Brasiilia kirdeosa ühendava) raudteeprojekti maksumuseks oli hinnatud 6,72 miljardit Brasiilia reaali (2,1 miljardit dollarit). Detsembriks oli kulutatud juba 6,27 miljardit reaali (kaks miljardit dollarit) aga raudteest on valmis vaid 52 protsenti. Ja vaja oleks uputada projekti veel viis miljardit reaali (1,6 miljardit dollarit), et üldse liin kasutusele võetaks. Valitsus on nõus praegu andma tööde jätkamiseks vaid 430 miljonit reaali, mis näitab, et töö küll jätkub, aga tükkhaaval.

Riigi vasakpoolsed on näinud selles raudteeprojektis võimalust maha jäänud regioone arendada, parempoolsus jälle leiab, et tööstuslik vajadus selle järele polnud nii suur, kui väideti.

Maksumuse kerkimine üle pea tõi mängu ka kohtuvõimu, mis on eelmisel aastal langetanud otsuseid, kord keelates riikliku rahakulutuse sellele, kord jälle lubades seda. Praegu tundub tõesti, et oht selle hiiglasliku, juba kümme aastat ehitatud raudteeprojekti nurjumiseks on päris suur.

Seni on tegemist aga raudteega, mis ei vii mitte kuskile.

https://www.alepe.pe.gov.br