Erica Hartmann Northwesterni ülikoolist uuris 2016. aastal mikroobide vastaseid kemikaale ning antibiootikumiresistentsust määravaid geene tolmus elavates mikroorganismides. Nüüd koostas ta eelmisele uuringule järje, millest tuleb välja, et resistentsus antibiootikumide suhtes on organismides üha enam esile kerkiv probleem.

Uurimismeeskond seiras kokku 42 treeningsaali, kuna just nendes on kasutusel suur hulk mikroobidevastaseid puhastusvahendeid, mida kasutatakse nii treeningtehnika kui ka pindade puhastamiseks. Seejuures kogusid nad saalidest bakterite geene ja leidsid selliseid genoomiosasid, mis tekitavad antibiootikumide vastast resistentsust. Eriti leiti selliseid geene saalidest, kus puhastuskeemias kasutati triklosaani.

Hartmann selgitas, et selliste geenidega bakteritel võib olla tugev resistentsus tänapäevastele antibiootikumidele, mis omakorda võivad näiteks muuta antibiootikumidele resistentseks putukad ja teised elusorganismid. Samas tõdevad teadlased, et nad ei saa selle uuringu põhjal tõestada, et sellistes arengutes on süüdi puhastusvahendid. "Samas teame me, et mikroobidevastased kemikaalid võivad tõsta antibiootikumidevastast resistentsust teistes olukordades, seega tasub kindlasti tolmu edasi uurida," ütles Hartmann.

Teadlased hakkavadki nüüd edasi uurima, missugune täpne seos antibiootikumide resistentsuse ja kodukeemia vahel on. "Hetkeseisuga viitavad meie uurimistulemused lihtsalt, et selliste hoonete ja inimeste vahetus ligiduses toimuvad mikroobidevastaste kemikaalide ja mikroobisüsteemide vahel mingisugused protsessid," kirjutasid uurijad.