Parimat saadaval tehnikat nagu roboteid, sonareid ja 3D-kaameraid kasutades sünnib Titanicu vrakist detailne rekonstruktsioon. Uurijate sõnul pole suurt osa vrakist ja selle ümbrusest varem kunagi uuritud, kirjutas News Daily, mida vahendas meile Novaator.

"Usun, et 40-50 protsenti Titanicu vrakist pole kunagi uuritud," ütles ekspeditsiooni üks juhte Dave Gallo Woods Hole’i okeanograafiainstitutsioonist. "Siiani on kõik Titanicu vraki uurimisekspeditsioonid olnud kas seikluslikud või avastuslikud. Meie ekspeditsioon on esimene omataoline, selle eesmärgiks on teha sügaval merepõhjas arheoloogilist tööd."

RMS Titanic oli omal ajal suurim reisilaev. See väljus oma esimesele reisile Southamptonist 10. aprillil 1912. Neli päeva hiljem sõitis see otsa jäämäele ning vajus Newfoundlandi saare lähedal koos 1500 inimesega merepõhja. Vrakk leiti alles 1985. aastal.

Uus ekspeditsioon Titanicu vraki juurde koosneb kahest töörühmast, kummaski umbes 30 eksperti. Ekspeditsioonil on palju eesmärke, mõned neist üsna ootamatud. Näiteks uuritakse, kas vraki lähedal elavad mikroorganismid on nende mikroorganismide sugulased, kes koos laevaga merepõhja vajusid.

Projekti veebilehel avaldatakse värskeid uudiseid ekspeditsiooni kulu kohta ning uurimistööst tehakse History Channeli poolt ka film.

Ekspertide sõnul oleks Titanicu merepõhjast üles tõstmine tänapäeval tehniliselt võib-olla isegi võimalik, kuid projekti maksumus oleks väga kõrge ning edu kõike muud kui garanteeritud, sest ligi sada aastat merepõhjas on Titanicu kere väga hapraks muutnud. Samuti häiriks see paljusid inimesi, sest Titanicu vrakk on ühtlasi enam kui tuhande inimese hauaks.

Titanicu uurimisega tuleb kiirustada, sest laev laguneb väga kiirelt. "Ahtriosa on mootoriruumi juures juba täiesti kokku kukkunud, kaasa arvatud laevakere. Järgmise kümne kuni viieteist aasta jooksul juhtub see ilmselt ka ülejäänud laevakerega," ütles ekspeditsiooni juht Paul-Henry Nargeolet.