Helsingin Sanomate reporter, kes käis uusi metrooronge kaemas, kuulis rongide tagant  hispaaniakeelset juttu, sest sealsed uued metroorongid on valmistanud sama ettevõte, CAF (Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A.), mis varustab Tallinnat uute trammidega.

Uued rongid on tellitud uuele Länsimetro liinile, mis peaks alustama liiklemist augustis 2016, esimene rong toodi kohale juppidena, mis siis Helsingis uuesti kokku pannakse, paari nädala pärast hakatakse testima rongide kiirendust ja pidureid, reisijad pääsevad ronge testima alles kuid hiljem.

Uued metroorongid on 88,2 meetrit pikad, nendes pääseb liikuma otsast otsani, reisima mahub kuni 600 inimest. Mullu tuli loobuda siiski rongide automatiseerimisest, ehk vaja on ka juhiseadmeid.

Ja suurim probleem - kuna 88,2 meetrine metroorong on oluliselt lühem, kui varasemad 135-meetrised linnalähirongid, siis on selge, et tipptunnil neid kasutada on raske. Kõik reisijad ei mahu nimelt ära. Ja siin ei tasu küll süüd hispaanlaste kaela veeretada. Rongide pikkus oli tellijale teada.

CAF-i kodulehel küll väidetakse, et uued metroorongid peaks mahutama 1028 reisijat, aga paistab, et selline trügimine ei ole Helsingi ja Espoo vahel võimalik.

Seni liiguvad Helsingi metroos Valmeti-Strömbergi M100-rongid, 44,2-meetriste vagunitega, ja Bombardier-Alstomi M200-rongid 44,3-meetriste vagunitega, mida saab üksteise otsa ühendada. Vastavalt 42 M-100 vagunipaari ja 12 M-200 vagunipaari. M300-ronge on tellitud 20. Tippkiiruseks vanadel rongidel 100 km/h, CAF-i uutel rongidel aga väidetavalt 90 km/h.

Espooga ühendavad aga Helsingit praegu linnalähirongid. Länsimetro 13,9 km lisamine senisele võrgustikule läheb maksma esialgsetel arvestustel 976 miljonit eurot.