Tippsportlasel pole lihtne soo kohta luisata
18-aastane sportlane lippas end eelmisel nädalal Berliini maailmameistrivõistlustel naiste 800 meetri jooksus esikohale, kuid tema triumfi tumestavad süüdistused, et tegelikult on ta meessoost, vahendab NewScientist.
Spordiföderatsioonide rahvusvaheline liit IAAF on tal palunud teha läbi jada sootuvastusteste, kaasa arvatud psühholoogilise, günekoloogilise ja endokrinoloogilise läbivaatuse. Tulemused laekuvad alles mitme nädala pärast.
Teadlikult naist etendavaid mehi saab võistlustelt diskvalifitseerida. Kui jätta arvestamata asjaolu, et Semenyat on kasvatatud tüdrukuna ja ta ise peab end naiseks, on selline otsene sooline pettus ebatõenäoline, arvab USA-s Miami osariigis asuva Florida rahvusvahelise ülikooli teadur Joe Leigh Simpson, sest dopingutesti jaoks vajaliku kuseproovi andmise ajal sportlast jälgitakse ning silmnähtavaid meessuguelundeid oleks juba ammu märgatud.
“Praegusel ajal spordivõistlustel kasutatavad vormiriided, nagu ka nõue, et dopingukontrolli uriiniproov tuleb anda otsese järelevalve all, praktiliselt kindlustab selle, et meesoost pettur jääb kiiresti vahele,” kinnitab Yale’i ülikooli arstiteaduskonna pediaatrilise endokrinoloogia spetsialist Myron Genel.
Üsna tõenäoliselt selgub, et Semenya on igas mõttes naine. Samas on võimalik, et tal on haruldane sünnidefekt, androgeenireageerimatuse sündroom, mille all kannatavatel naistel on küll meeste Y-kromosoom, kuid nende organismid ei reageeri meessuguhormoonidele, mistõttu neil arenevad naissuguelundid.
Kui 1996. aastal Atlanta olümpiamängude ajal naissportlaste seas kohustuslik sootuvastustestimine korraldati, selgus, et kaheksal 3387-st sportlannast oli Y-kromosoom — ja neil kõigil lubati hiljem naiste spordialadel võistelda. Pärast seda on rahvusvaheline olümpiakomitee sootuvastusest loobunud.
Sellised häired nagu androgeenireageerimatus võivad tegelikult kahjuks tulla. “Nende kehad, erinevalt normaalsete naiste organismist, on testosterooni suhtes tundetud,” selgitab Genel. “Pole mitte ühtegi põhjust, miks naissportlane tuleks ainuüksi Y-kromosoomi olemasolu pärast võistlustelt tagandada.”
Samuti ei takista omandatud soo aladel võistlemast soomuutmisoperatsioon eeldusel, et sportlane on kahe aasta vältel saanud hormooniteraapiat — sellest ajast piisab, et sünnipärase soo suguhormoonide mõju jõuaks kaduda.
IAAF loobus kohustuslikust testimisest 1992. aastal, ehkki jätab endale õiguse kahtluste tekkimisel sootuvastamine siiski ette võtta. Tundub, et Semenya juhtumi puhul just nii ongi läinud, ehkki Simpson leiab, et kohustuslike sootuvastustestide taastamine võib olla viga.
“Mind hämmastab, et IAAF järsku selle teema üles on võtnud,” ütleb ta. “Ainus, mis Semenya diskvalifitseeriks, oleks see, kui ta oleks tõeline, naisena esinev meesterahvas.”
Naisterahva soo avalik kahtluse alla seadmine tekitab naissportlastele kahtlemata ka vaimset pinget. Sellele tõmbas tähelepanu Santhi Soundarajani juhtum, kellelt pärast 2006. aasta Aasia mängudel sootuvastustestis põrumist võeti ära naiste 800 meetri jooksu hõbemedal, ehkki ta oli kogu elu elanud naisena. Pärast testi sooritas sportlane enesetapukatse. Praegu töötab Santhi Soundarajan treenerina.
