Hiina kalendri iga aasta on pühendatud ühele loomale Hiina sodiaagist, mis kujutab endast 12 aasta pikkust tsüklit. Konkreetsel aastal sündinud inimestele omistatakse vastava looma omadused — näiteks tiigrid on enesekindlad, uljad ja ettearvamatud, vahendab LiveScience.

Oletatavasti kujunes Hiina kalender välja millalgi 500. aasta paiku e.m.a., ehkki mõned selle elementidest olid tuntud juba vähemalt Shangi dünastia päevil 1000 aastat e.m.a.

Taoline ajaarvestus rajaneb kuukalendrile, kus iga kuu kestab laias laastus ühe kuutsükli ehk Kuu ühe tiiru jagu ümber Maa — 29,5 päeva. Ühes Hiina aastas on enamasti 12 kuud vahelduva pikkusega 29 ja 30 päeva. Kuna nii kujuneb aasta pikkuseks 354 päeva, lisatakse aeg-ajalt liigkuid, et hoida kalendrit vastavuses ka päikese tsükliga (Maa täistiiruga ümber Päikese), kus aasta pikkus läheneb 365 päevale.

Hiina uus aasta jääb talvisest pööripäevast enamasti kahe kuu kaugusele (ehkki liigkuud võivad seda reeglit komplitseerida). Kui Kuu ja Päike on Maa samal küljel, jääb mulje, et taevas polegi Kuud. See tähistab uue kalendrikuu algust.

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale ei haaku sodiaagielukatega mitte ainult Hiina kalendri aastad. Ka kuud ja koguni tunnid on tosina looma järgi nime saanud tsüklitega seotud, seega võivad inimese isikupära astroloogilise uskumuse kohaselt mõjutada lisaks sünniaastale ka sünnikuu- ja sünnipäeva-loomad.