"Iga ettevõte või kodu võiks olla võimeline tootma endale ise elektrit," reklaamib oma kaupa Redoxi juht Warren Citrin, mängides pisut ka ameeriklaste hirmule orkaanide ja tornaadode ees. Keldris maagaasi peal elektrit tootev pisike masin peaks tagama seda, et elekter säiliks majas ka siis kui väljas olevad elektriliinid ümber kukuvad.

Kavandatud kütuseelement tugineb Marylandi ülikooli professori Eric Wachsmani patentidele, mida siis Redoxi nime all välja valmis tehakse ja turule tuuakse. Kütuseelement peaks tagama katkestuseta elektrivarustuse kodudele, väikeettevõtetele, kunagi ka autodele, seda vaid kümnendiku maksumusega ja kümnendiku mõõtmetega, kui võrrelda seniste konkurentidega USA turul.

Kuid tegelikku hinda nad välja ei ütle, ja nagu kommenteerib Tartu ülikooli füüsikalise keemia ja elektrokeemia professor, akadeemik Enn Lust, ei ole ka oodata, et õigeid summasid välja käidaks. USA-s on igasuguse asja turustamine võimalik, alati leidub mõni rikas ja uutest avastustest vaimustuv ostja, kes on valmis selliseid asju tellima, kuid hind on alati ostjale personaalne, tõenäoline, et ka esimesi kütuseelemente turustatakse selgelt alla omahinna. 

Kuid tulevikuväljavaated on head. Ja nagu Redox väidab, suudetakse varsti konkureerida ka senise elektrienergia hinnaga USA-s. Mis muidugi kinnitab, et seni veel ei suudeta.

The Cube, ehk siis Redoxi PowerSERG 2-80 on ühendatud maagaasitoruga, ja elektrokeemiliselt toodab metaanist elektrit. Mõõtmetelt väiksem kui tavaline pesumasin, sobiks ta kas keldritesse, majade seina äärde, katusele, kuhu iganes, ning ilma mootori ja peaaegu ühegi liikuva osata toodaks hääletult elektrit. Tegemist on ülimalt efektiivse ja puhta energiaallikaga, mis kasutab kütust oluliselt efektiivsemalt kui näiteks sisepõlemismootor. Esimene mudel, mis turule toodaks, oleks 25 kilovatine, kirjutab Marylandi ülikool oma leheküljel, ja teistes allikates ringleb ka oletatav hind - 1000 dollarit kilowati kohta. Võimalik oleks ka toota 5- kuni 80-kilovatiseid kuubikuid. 

The Cube'i sees asuvad väikesed, kümne ruutsentimeetrised millimeetripaksused tahkekütuse rakud, ja nagu patareidel on seal ka katood, anood ja elektrolüüt, kuid sarnasus patareidega lõpeb selles kohas. Kütuseelemendid ei talleta elektrit, tõmmates hapnikuioone õhust ja läbi kütuseelemendi, kokkupuutel kütusega, nad toodavad elektrit.

Esialgu pigem rikastele

Kallis või mitte? Nagu Enn Lust kinnitab, oleks võimalik toota ka kütuseelemente hinnaga 380 - 1000 dollarit kilovatilt, kuid seni on oodata, et vaid rikkaimad ühiskonnad leiaks sellistele asjadele turgu: eriti Jaapanis tehakse suuri edusamme kütuseelementide arendamisel.

Aga nagu Wachsmani juures ei saa märkimata jätta, on selliste elementide väljatöötamisele ainuüksi tema juhtimisel Marylandi ülikoolis kulutatud miljoneid.

Kütuseelementidel oleks suur väljavaade ka massitarbekaubaks saada, eriti kui võrrelda autodes kasutatavate sisepõlemismootoritega, kuid ilmselgelt võtab see aega. Probleemiks on seni peamiselt kaks asja - kütuseelemendi töötemperatuur ja tema maksumus. Redox on suutnud alandada töötemperatuuri 950 kraadilt 650 kraadi peale ja lubab jõuda ka 300 kraadini Celsiuse järgi. Hinna alla toomise lubaduses aga konkreetseid numbreid lauale ei panda.

Ka Tartu ülikool tegeleb kütuseelementide väljatöötamisega just akadeemik Lusti eestvedamisel ja 5x5 cm testrakkudest koosnevaid plaate pannakse juba ka kokku. Selleks saadud patendiga häirisid Tartu teadlased küll ka kolleege näiteks Taanist, kes oma patenditaotluses hiljaks jäid.