Thames'i jõe angerjas kaob müstilisel kombel

Londoni angerjas, kokni köögi suus sulav ja sajandeid sinna kuulunud põhiroog (angerjapirukad, -tarretised ja hautised!), võib peagi saada väga haruldaseks delikatessiks — kui seda üldse peaks edaspidi pakutama. Nimelt on angerja arvukus Thamesi jões viimase viie aasta jooksul 98 protsenti langenud. Angerjast on saanud väga ohustatud liik.

Miks kala kaob, ei ole teada. Kalauurijad on igal aastal angerjalõksudega Thamesi lisajõgedel neid arvukuse hindamiseks püüdnud. 2005. aastal jäi lõksu umbes 1500 angerjat, eelmisel aga alla viiekümne, vahendab

Roheline Värav

The Independenti uudist.

Muret teeb just nende nii kiire ja äkiline kadumine, esialgu ei osata öelda, mis seda põhjustab — on see muutuv kliima, rajatud tammid, mõni haigus või parasiit.

Angerjad tulevad ilmale hoovustega piiratud Sargasso meres ning vastsete teekond hoovuste abil Euroopasse võib võtta isegi kolm aastat. Sealsete jõgede valgalas viibivad nad kuni kakskümmend aastat, enne kui neljatuhande miili pikkuse teekonna uuesti ette võtavad ja Sargasso merre kudema ning surema ujuvad.

Angerjad ja lestad on need liigid, mis pärast Thamesi reostumist ja puhastamist — näiteks 1960ndail — on esimestena tagasi tulnud. Nende kadumine võib mõju avaldada ka teistele jõe elusolendeile.