Texase teadlane: pilved ei põhjusta kliimamuutust

 (4)

Pilved ei tee muud kui võimendavad kliimamuutust, väidab Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University professor uurimuses, mis lükkab ümber väiteid, nagu oleksid pilved kliimamuutuse peamisteks põhjustajateks.

Texas A&M University atmosfääriteaduste professor Andrew Dessler, keda peetakse üheks USA juhtivatest kliimavariatsioonide asjatundjatest, väidab, et aastakümnetega kogunenud andmed toetavad kliimateaduse peavoolu ning pikka aega püsinud arusaama, mille kohaselt toimivad pilved peamiselt „tagasisidena“, mis inimtegevusest johtuvat soojenemist võimendab, vahendab Science Daily.

Prof Dessleri uurimus ilmus Ameerika geofüüsikaliidu kirjastatavas eelretsenseeritud ajakirjas Geophysical Reserach Letters.

Prof Dessler uuris El Niñoks ja La Niñaks kutsutavate kliimamustrite muutumisi viimase kümne aasta jooksul ning arvutas kokku Maa „energia-eelarve“ sama perioodi kohta. El Niño ja La Niña on tsüklilise iseloomuga nähtused, mis korduvad enam-vähem iga viie aasta tagant, kui Vaikse ookeani keskosa veemassiivid kipuvad kas ülemäära soojenema või liigselt jahtuma. Neil muudatustel on maailma ilmastikusüsteemidele tohutusuur mõju, mis kestab kuid ja isegi aastaid.

Prof Dessler leidis, et taoliste kliimavariatsioonide käivitamises etendasid pilved väga marginaalset rolli — täpselt nii, rõhutab ta, nagu eeldas kliimateadlaste enamik, ja risti vastupidi sellele, mida mõned varem väitnud on.

„Peamine järeldus on, et pilved ei ole inimesi viimasel ajal Maal aset leidvat soojenemist põhjustava tegurina välja vahetanud,“ ütles prof Dessler.

Praegu elab Texas üle üht osariigi ajaloo rängematest põudadest; enamik teadlaseid on veendunud, et see on Vaikses ookeanis juba mitu kuud jätkuvalt valitsenud La Niñale iseloomulike tingimuste otsene tagajärg.

Prof Dessler lisas aga, et sajandi lõikes võivad pilved tõepoolest mängida olulist rolli kliimamuutuse võimendamisel, avaldades samas lootust, et tema analüüs kummutab lõplikult arusaama, nagu põhjustaksid kliimamuutust pilved.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt (19) Asteroid tuiskab märtsis Maa lähedalt mööda, pole küll selge kui lähedalt
Kuu aja pärast tuhiseb maakerast mööda järjekordne asteroid. Tegu on sama asteroidiga, mis umbes kahe aasta eest tuhises Maast mööda umbes kahe miljoni kilomeetri kauguselt.
Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid (4) Savitahvlike näitab, kuidas muistsed babüloonlased Jupiteri taevast üles leidsid
Inimese pihku mahtuv pruun savitahvlike, millele on kiiruga kritseldatud äärmiselt napp ja lühenditeküllane kiilkirja-tekst, tõestab teadusajaloolase Mathieu Ossendrijveri kinnitusel, et muistses Babüloonias rakendati Jupiteri trajektoori väljaarvutamiseks keerulist mudelit, mis meenutab integraalarvutuse algelist vormi.
Antipood - lennumasin, mis võimaldaks New Yorgist Londonisse lennata 11 minutiga (43) Antipood - lennumasin, mis võimaldaks New Yorgist Londonisse lennata 11 minutiga
Lend New Yorgist Londonisse kestab täna tavaliselt 7-8 tundi, kusjuures tuulte suund tagab tavaliselt selle, et Ameerikast siia poole lennates kulub isegi rohkem aega. Pole ka ime, et kahekordse ülehelikiirusega lendavad Concorde'id populaarseks said, sest need jõudsid üle ookeani kolme ja poole tunniga.
Nurin Brüsselis: järgmise põlvkonna kosmoserakett Ariane 6 jääb ajale jalgu (14) Nurin Brüsselis: järgmise põlvkonna kosmoserakett Ariane 6 jääb ajale jalgu
Euroopa Liidu tippametnik Philippe Brunet algatas diskussiooni praegu arenduses oleva kanderaketi Ariane 6 konkurentsivõime teemal.
HondaJet: kaua see autotootja ikka ratastega maa peal püsib (5) HondaJet: kaua see autotootja ikka ratastega maa peal püsib
Honda HA-420 HondaJet on ametlikult esimene lennuk, mida Jaapani autotootja ehitanud. Honda Aircraft Company loodi küll eraldi ettevõttena 2006. aastal, aga kuulub samasse kontserni maailma suurima mootorrataste ja Jaapani suuruselt teise autode tootjaga.
Filipiinidel võimalik: seljakotiturist osutus ainsaks reisijaks suures lennukis (20) Filipiinidel võimalik: seljakotiturist osutus ainsaks reisijaks suures lennukis
Slovakkiast tulnud seljakotiturist Alex Simon ostis endale 60 eurose pileti Filipiinide siseliinil Manilast Boracaysse, kuid ilmnes, et lennuk tegi reisi läbi vaid ühe reisija ja täiskoosseisuga meeskonnaga pardal.
VIDEO: Päikesetõus nähtuna kosmosest (astronaut näeb sellist iga 90 minuti tagant) (57) VIDEO: Päikesetõus nähtuna kosmosest (astronaut näeb sellist iga 90 minuti tagant)
Kosmoses pole päikesetõusu nägemiseks vaja vara ärgata – see vaatepilt tervitab sind iga pooleteise tunni tagant!
Kas kalad magavad? (3) Kas kalad magavad?
Kuidas erineb kalade uni meie ja teiste maismaaimetajate omast? Kalade magamise iseärasustest kirjutab kalateadlane, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene.
Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid? (61) Miks on Rootsis 16 - 17-aastaseid poisse oluliselt rohkem kui tüdrukuid?
Midagi on viltu Rootsi rahvastikupüramiidis. Viimased hinnangud ütlevad, et iga saja 16-17 aastase Rootsi tüdruku kohta on juba 123 poissi. Sugudevaheline tasakaal on paigast ära.
Lõunamandril ähvardab surm. Maade avastamine pole ikka veel ohutu (5) Hiina helikopter päästab Antarktikast Vene teadlasi.
Briti seikleja surm katsel üksi Antarktist ületada kinnitab, et seal ellujäämine pole alati garanteeritud.
Kui su laps on sama vana kui sina praegu, seostub meri talle pigem plastesemete kui kalaga (18) Kui su laps on sama vana kui sina praegu, seostub meri talle pigem plastesemete kui kalaga
2050. aastal on meres rohkem plasti kui kala.
Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini? (11) Kas Arktikas üles kasvanud inimesed näevad tõesti pimedas paremini?
Inimesed, kes elavad põhja pool polaarjoont, peavad iga aasta taluma kolme- kuni kuuekuulist perioodi, mil päikesevalgus nendeni otse ei ulatu. Sel ajal paistab pea ainsaks valguseallikaks olevat ehavalgus, oma sinakate värvitoonidega, mida segab vaid elektrivalgus tänapäeva asulates.
Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha (17) Must surm peitis end Euroopas sajandeid, et aegajalt inimeste seas vikatitööd teha
Katk on Euroopat sajandite jooksul korduvalt laastanud. Haigus on käinud lainetena; pandeemiaid on esinenud sagedusega umbes kord iga paarisaja aasta tagant. Nende hulka kuulub ka katku kolmas pandeemia, mis sai alguse 19. sajandil ja kestab tänase päevani.
Põhja-Ameerika põliselanikkond suri 17. sajandil peaaegu täielikult välja (70) Põhja-Ameerika põliselanikkond suri 17. sajandil peaaegu täielikult välja
Ligemale 87 protsenti tänase USA territooriumi põliselanikest suri lühikese ajaga sajand-poolteist pärast Euroopa konkistadooride saabumist, kuigi selle põhjuseks polnud tingimata genotsiid, pigem haigused, mis Euroopast sinna kohale jõudsid.