Texase teadlane: pilved ei põhjusta kliimamuutust

 (4)

Pilved ei tee muud kui võimendavad kliimamuutust, väidab Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University professor uurimuses, mis lükkab ümber väiteid, nagu oleksid pilved kliimamuutuse peamisteks põhjustajateks.

Texas A&M University atmosfääriteaduste professor Andrew Dessler, keda peetakse üheks USA juhtivatest kliimavariatsioonide asjatundjatest, väidab, et aastakümnetega kogunenud andmed toetavad kliimateaduse peavoolu ning pikka aega püsinud arusaama, mille kohaselt toimivad pilved peamiselt „tagasisidena“, mis inimtegevusest johtuvat soojenemist võimendab, vahendab Science Daily.

Prof Dessleri uurimus ilmus Ameerika geofüüsikaliidu kirjastatavas eelretsenseeritud ajakirjas Geophysical Reserach Letters.

Prof Dessler uuris El Niñoks ja La Niñaks kutsutavate kliimamustrite muutumisi viimase kümne aasta jooksul ning arvutas kokku Maa „energia-eelarve“ sama perioodi kohta. El Niño ja La Niña on tsüklilise iseloomuga nähtused, mis korduvad enam-vähem iga viie aasta tagant, kui Vaikse ookeani keskosa veemassiivid kipuvad kas ülemäära soojenema või liigselt jahtuma. Neil muudatustel on maailma ilmastikusüsteemidele tohutusuur mõju, mis kestab kuid ja isegi aastaid.

Prof Dessler leidis, et taoliste kliimavariatsioonide käivitamises etendasid pilved väga marginaalset rolli — täpselt nii, rõhutab ta, nagu eeldas kliimateadlaste enamik, ja risti vastupidi sellele, mida mõned varem väitnud on.

„Peamine järeldus on, et pilved ei ole inimesi viimasel ajal Maal aset leidvat soojenemist põhjustava tegurina välja vahetanud,“ ütles prof Dessler.

Praegu elab Texas üle üht osariigi ajaloo rängematest põudadest; enamik teadlaseid on veendunud, et see on Vaikses ookeanis juba mitu kuud jätkuvalt valitsenud La Niñale iseloomulike tingimuste otsene tagajärg.

Prof Dessler lisas aga, et sajandi lõikes võivad pilved tõepoolest mängida olulist rolli kliimamuutuse võimendamisel, avaldades samas lootust, et tema analüüs kummutab lõplikult arusaama, nagu põhjustaksid kliimamuutust pilved.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu (31) Jupiteri kuu Europa ookeanis võib leiduda elu
Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna all asuv ookean meenutab oma keemilise koostise poolest maiseid ookeane.
Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab (5) Saame tuttavaks: esimene kahejalgne, kes Marsi pinnale jälgi jätma hakkab
Tema nimeks on Valkyrie, teise tähistusega küll R5 (Robonaut 5) ja tegemist on ligi kahemeetrise kahel jalal kõndiva masinaga. Kuid USA kosmoseagentuur NASA peab selle väljatöötamisega kiirustama, sest ilmneb, et ka hiinlastel on valmimas Raudmeest, seega inimest meenutav robot (android), kes samuti seaks võimalikuks eesmärgiks lennu Marsile.
Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat Kosmiliste naabrite perepilt: need on meid saatvad kaks pisigalaktikat
ESA satelliit Planck pildistas lõunapoolkeral nähaolevaid Magalhãesi Pilvi, mis tegelikult on kaks Linnuteed saatvat väikest galaktikat.
PILK LENNUNDUSELE: Kunagi maandusidki reisilennukid Tallinnas Ülemiste järve peale (7) Poola kaubalennuki An-26 laskumine Ülemiste järve jääle 2010. aastal oli siiski õnnetusjuhtum.
1936. aasta 20. septembril avati pidulikult Tallinna Ülemiste lennuväli, mille kolm maandumisrada võimaldasid oluliselt parandada liiklust kogu Ida-Euroopa suurimaks peetud lennuväljal. 1937. aastal lendas sealt kokku 13 000 inimest, 1939. aastal (enne sõda) enam kui 15 000. Toona kasutati juba eranditult 10 - 18-kohalisi reisilennukeid, lende oli viis korda päevas. Kuid Ülemiste polnud sugugi esimene lennuvali Tallinnas, kust reisilennukid õhku tõusid.
VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab (14) VIDEO: Droonid meeldivad ka telekomidele – Elisa näitab, kuidas noid õhusõidukeid kasutab
Elisa: telekomiturul on droon tänuväärt töövahend.
Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016 (27) Nordica
Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.
VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse VIDEOD: Suur tulekera sööstab üle taevalaotuse
Põhja-ameeriklased said 17. mai varasel tunnil tunnistada üle taevalaotuse sööstvat suurt tulekera ja kuulda sellele järgnenud valju kärgatust.
Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil? (18) Indiat kurnab hetkel põletav kuumalaine – ent milline on palavaim paik planeedil?
Põhja-India kõrbeosariigis Rajasthanis asuvas Phalodi linnas mõõdeti eelmisel nädalal õhutemperatuuriks 51°C. Kuhu asetub see India kuumarekord terve planeedi omade nimekirjas?
Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi? (21) Niiluse krokodillid Florida rannal. Kas tõesti ujusid nad üle Atlandi?
USA-s Florida osariiki on tunginud niiluse krokodillid ja paistab, et süüdi on selles loomade salakaubandus, nähtub ajakirjas Herpetological Conservation and Biology äsja ilmunud aruandest.
Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase) (12) Mida teha hiiglasliku vaalakorjusega rannal (igatahes, ära seda õhku lase)
Niisiis, te olete hädas vaalaga. Vaalaga, kes ujus randa ja suri seal või suri meres ja kelle laip uhuti randa — vahet pole, too mereimetaja on surnud. Kuidas vabaneda 40 tonnist roiskuvast lihast?
Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust (6) Kuidas paremini magada: 10 teaduspõhist soovitust
Harvardi ülikooli meditsiinikooli uneteadlane Patrick Fuller andis portaali Tech Insider lugejatele kümmekond soovitust, kuidas kvaliteetsemalt magada.
Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesseLisatud WHO kaart! (52) Zika viiruse ootel: WHO jagas Euroopa erineva tasemega ohutsoonidesse
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et lähikuude jooksul võib Zika viirus Euroopasse jõuda. Riigid on praeguseks nakkusohu taseme järgi erinevatesse kategooriatesse jagatud, Eestis on riskitase õnneks praktiliselt olematu.
Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda Teadlased avastasid, kuidas "magavat" puud ära tunda
Teadlastel õnnestus esimest korda märgata puude okste asendi muutumist öö jooksul.
Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas? (9) Kas Džomolungma on ikka kõrgeim mäetipp maailmas?
Mitte, et oleks mõni uus ootamatu tipp avastatud. Ent kui alustada mõõtetöid mõnest teisest paigast merepinna asemel, tuleks Tiibeti ja Nepaali piiril asuvalt mäelt kõrgeima tiitel ära võtta.