Texase teadlane: pilved ei põhjusta kliimamuutust

 (4)

Pilved ei tee muud kui võimendavad kliimamuutust, väidab Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University professor uurimuses, mis lükkab ümber väiteid, nagu oleksid pilved kliimamuutuse peamisteks põhjustajateks.

Texas A&M University atmosfääriteaduste professor Andrew Dessler, keda peetakse üheks USA juhtivatest kliimavariatsioonide asjatundjatest, väidab, et aastakümnetega kogunenud andmed toetavad kliimateaduse peavoolu ning pikka aega püsinud arusaama, mille kohaselt toimivad pilved peamiselt „tagasisidena“, mis inimtegevusest johtuvat soojenemist võimendab, vahendab Science Daily.

Prof Dessleri uurimus ilmus Ameerika geofüüsikaliidu kirjastatavas eelretsenseeritud ajakirjas Geophysical Reserach Letters.

Prof Dessler uuris El Niñoks ja La Niñaks kutsutavate kliimamustrite muutumisi viimase kümne aasta jooksul ning arvutas kokku Maa „energia-eelarve“ sama perioodi kohta. El Niño ja La Niña on tsüklilise iseloomuga nähtused, mis korduvad enam-vähem iga viie aasta tagant, kui Vaikse ookeani keskosa veemassiivid kipuvad kas ülemäära soojenema või liigselt jahtuma. Neil muudatustel on maailma ilmastikusüsteemidele tohutusuur mõju, mis kestab kuid ja isegi aastaid.

Prof Dessler leidis, et taoliste kliimavariatsioonide käivitamises etendasid pilved väga marginaalset rolli — täpselt nii, rõhutab ta, nagu eeldas kliimateadlaste enamik, ja risti vastupidi sellele, mida mõned varem väitnud on.

„Peamine järeldus on, et pilved ei ole inimesi viimasel ajal Maal aset leidvat soojenemist põhjustava tegurina välja vahetanud,“ ütles prof Dessler.

Praegu elab Texas üle üht osariigi ajaloo rängematest põudadest; enamik teadlaseid on veendunud, et see on Vaikses ookeanis juba mitu kuud jätkuvalt valitsenud La Niñale iseloomulike tingimuste otsene tagajärg.

Prof Dessler lisas aga, et sajandi lõikes võivad pilved tõepoolest mängida olulist rolli kliimamuutuse võimendamisel, avaldades samas lootust, et tema analüüs kummutab lõplikult arusaama, nagu põhjustaksid kliimamuutust pilved.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke (14) 300 veemahutist koosnev observatoorium näeb taevast täis vilkuvaid musti auke
Vaatlused veemahutitest koosneva Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse observatooriumiga kõrgmäestikus HAWC (ingl High Altitude Water Cherenkov) on aluseks esimesele taevakaardile, mis hõlmab mustade aukude plinkimissageduste mõõtmisi. „Pildile“ on jäänud ka pulsarid, supernoovade rusud ja muud pentsikud kosmosesünnitised.
Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal (15) Ilmneb, et tulikuuma Veenuse poolused on külmemad kohad kui ükski paik Maa peal
Ehkki Päikesest loendades järjekorras alles teine planeet, on Veenus kaugelt kõige kuumem maailm Päikesesüsteemis. Keskmine temperatuur selle pinnal ületab peaaegu kõikjal 450 kraadi Celsiuse järgi — kuid uued andmed annavad mõista, et mitte päris igal pool.
Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel (40) Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel
Kuukivimist on leitud raua erilist isotoopi nimega raud-60, mida tekitavad ainult täheplahvatused e supernoovad. Avastus on täiendavaks kinnituseks, et umbes kaks miljonit aastat tagasi plahvatas suhteliselt lähedal supernoova, mis paiskas selle käigus tekkinud elemente Maa ja Kuu pinnale.Kuukividest leitud raud-60 toetab varasemat hüpoteesi, et kaks miljonit aastat tagasi plahvatas supernoova meist ainult 300 valgusaasta kaugusel.
FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu? (13) FORTE TEST: kui hästi tunned kosmost ja selle uurimislugu?
Tänase viktoriini 20 küsimust viivad meid siniroheliselt pallilt kaugele eemale - teemaks on Päikesesüsteem, kosmoseuuringud ja mõne küsimuse puhul ka kaugemad ilmaruumi nurgad.
Mida teha, kui naissoost astronaudil või kosmonaudil on orbiidil viibides “päevad”? (67) Mida teha, kui naissoost astronaudil või kosmonaudil on orbiidil viibides “päevad”?
Naiste jaoks Maal on kuupuhastus lihtsalt üks regulaarne ebamugavus, kuid mõelgem, millega peavad arvestama nais-astronaudid nt rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal.
Mustad augud pöörlevad korraga ühes ja samas suunas (29) Mustad augud pöörlevad korraga ühes ja samas suunas
Kosmoses valitseb kohati suur harmoonia. Astronoomid on avastanud, et tervel hulgal galaktikatel pöörleb nende keskmes olev hiigelsuur must auk ühes ja samas suunas. Selline ootamatu asjaolu ilmnes, kui lõuna-aafrika teadlased uurisid Indias Harastra osariigis asuva Suure Raadioteleskoobiga 65 galaktikat.
Suitsat, ilmselt kõige kummalisem satelliit kosmoseajaloos (9) Suitsat, ilmselt kõige kummalisem satelliit kosmoseajaloos
Kümme aastat tagasi veebruaris lasti ISSi pardalt vabana kosmosesse ümber Maa tiirlema omapärane satelliit nimega Suitsat. See koosnes tühjast skafandrist.
Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette (42) Tuumahirmus Belgia jagab kogu elanikkonnale miljoneid jooditablette
Tšernobõli aastapäeva nädalal tuleb Belgiast murettekitav uudis: kogu riigi elanikkonnale plaanitakse jagada jooditablette, mis vähendavad tuumaõnnetuse puhul kilpnäärmesse kogunevate radioaktiivsete ühendite mõju.
Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile Tagurpidi välk ja taevalaotuse salapärased sinised vilksatused jäid ülalt filmilindile
Äikesetormi kõige vaatemängulisem osa leiab reeglina aset väljaspool inimeste vaateulatust, pealpool pilvi. Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt on edukalt filmitud kuni tosina kilomeetri pikkuseid kummalisi tulesid, nn siniseid jugasid (ingl blue jet), salapäraseid siniseid plekke, mida nimetatakse glimpsideks (glimpse) ja ülespoole vonklevat C-spraitideks (C-sprite) nimetatavate punaste tulukeste liikumist.
Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks (62) Tagasikäik ajale: geeniravi tegi USA naise kakskümmend aastat nooremaks
Ettevõtte Bioviva tegevjuht Elizabeth Parrish hakkas omaenda toote katsejäneseks ja sai esimeseks inimeseks, keda on geneetiliste ravivõtetega edukalt füsioloogiliselt noorendatud.
Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu (ja unustati aastakümneteks riiulile) (23) Soome põllult leiti miljoneid aastaid vana elevantlase luu
Lugu algas tegelikult juba üle 50 aasta eest, kui toonane bioloogia tudeng Marja Simonsuuri (nüüdseks küll juba professor Marja Sorsa) avastas Suomusjärve suvilas kaevates poole meetri sügavusel maa seest raske kivimüraka, või vähemalt, ta pidas seda esialgu kiviks. See oli siiski omapärane leid ja ta jättis müraka alles, kuid unustas pooleks sajandiks kuuris riiulile.
Kas maailma lõpp on käes? Saudi valitsus on otsustanud naftale selja keerata (85) Kas maailma lõpp on käes? Saudi valitsus on otsustanud naftale selja keerata
Saudi Araabia valitsus kiitis heaks põhjalikud reformid, mille sihiks on vabaneda sõltuvusest naftatuludest. Samas, mullu tuli enam kui 70 protsenti riigi tuludest just naftatoodangult, see aga kannatas tugevasti naftahinna languse käes.
Immunoloog: on valearusaam, et immuunsust on vaja abivahenditega tugevdada (7) Immunoloog: on valearusaam, et immuunsust on vaja abivahenditega tugevdada
Immuunsüsteemi saab tugevdada küll, kuid enamasti mitte toitude või toidulisanditega, mis lubavad tugevdada immuunsust. Seda saab teha mitmekülgselt toitudes, regulaarselt head ööund magades ning sportides, soovitab allergoloog Krista Ress.
Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid (5) Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid
Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused, soovitab Keskkonnaministeerium.