Texase teadlane: pilved ei põhjusta kliimamuutust

 (4)

Pilved ei tee muud kui võimendavad kliimamuutust, väidab Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University professor uurimuses, mis lükkab ümber väiteid, nagu oleksid pilved kliimamuutuse peamisteks põhjustajateks.

Texas A&M University atmosfääriteaduste professor Andrew Dessler, keda peetakse üheks USA juhtivatest kliimavariatsioonide asjatundjatest, väidab, et aastakümnetega kogunenud andmed toetavad kliimateaduse peavoolu ning pikka aega püsinud arusaama, mille kohaselt toimivad pilved peamiselt „tagasisidena“, mis inimtegevusest johtuvat soojenemist võimendab, vahendab Science Daily.

Prof Dessleri uurimus ilmus Ameerika geofüüsikaliidu kirjastatavas eelretsenseeritud ajakirjas Geophysical Reserach Letters.

Prof Dessler uuris El Niñoks ja La Niñaks kutsutavate kliimamustrite muutumisi viimase kümne aasta jooksul ning arvutas kokku Maa „energia-eelarve“ sama perioodi kohta. El Niño ja La Niña on tsüklilise iseloomuga nähtused, mis korduvad enam-vähem iga viie aasta tagant, kui Vaikse ookeani keskosa veemassiivid kipuvad kas ülemäära soojenema või liigselt jahtuma. Neil muudatustel on maailma ilmastikusüsteemidele tohutusuur mõju, mis kestab kuid ja isegi aastaid.

Prof Dessler leidis, et taoliste kliimavariatsioonide käivitamises etendasid pilved väga marginaalset rolli — täpselt nii, rõhutab ta, nagu eeldas kliimateadlaste enamik, ja risti vastupidi sellele, mida mõned varem väitnud on.

„Peamine järeldus on, et pilved ei ole inimesi viimasel ajal Maal aset leidvat soojenemist põhjustava tegurina välja vahetanud,“ ütles prof Dessler.

Praegu elab Texas üle üht osariigi ajaloo rängematest põudadest; enamik teadlaseid on veendunud, et see on Vaikses ookeanis juba mitu kuud jätkuvalt valitsenud La Niñale iseloomulike tingimuste otsene tagajärg.

Prof Dessler lisas aga, et sajandi lõikes võivad pilved tõepoolest mängida olulist rolli kliimamuutuse võimendamisel, avaldades samas lootust, et tema analüüs kummutab lõplikult arusaama, nagu põhjustaksid kliimamuutust pilved.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
TTÜ e-Sport arendab Eesti espordi maastikku Viimatise sündmuse täispikk aftermovie (2)TTÜ e-Sport arendab Eesti espordi maastikku
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Kanadasse kukkunud kivi tuli Neptuuni-tagusest Kuiperi vööst (7) Kanadasse kukkunud kivi tuli Neptuuni-tagusest Kuiperi vööst
Möödunud sajandi viimasel aastal sööstis Kanada kohal üle taeva tulekera, jagunes sadadeks tükkideks ja pudenes kiviklibuna Briti Columbia provintsi põhjapiiril asuva Tagishi järve jääle. Nüüd nähtub teadlaste uuringust, et tegu võib olla esimeste teadaoleva meteoriidiga, mis pärineb Päikesesüsteemi kaugetelt äärealadelt.
NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi (21) NASA leidis lõpuks üles aparaadi, mis kaks aastat tagasi avakosmoses kadunuks jäi
STEREO (Solar TErrestrial RElations Observatory) A ja STEREO B on kaksikutest kosmosesondid, mis saadeti teele juba 2006. aastal, ülesandega jälgida lähemalt Päikese tegevust. Kuid 2014. aastal katkes STEREO B-ga kontakt.
FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi (16) FOTOD JA VIDEO: Lõpuks! Brittide ehitatud maailma suurim õhulaev Airlander 10 tegi eile õhtul oma avareisi
Esimest lendu oodati kaua ja Hybrid Air Vehicles oli seda ka korduvalt lubanud, ent pidevalt lükkus avareis mingil põhjusel edasi. Eile päikeseloojangu ajal tõusis aga hiiglaslik õhulaev taevasse ja tegi esimese, 20 minuti pikkuse lennu.
Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri (40) Anonüümne allikas: meile lähima tähe orbiidilt leiti Maa-sarnane planeet, observatoorium ei kommenteeri
Nimekas saksa ajakiri Der Spiegel väidab anonüümsele allikale viidates, et ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium avastas meile lähima tähe Proxima Centauri orbiidilt elusoosivast tsoonist Maa-sarnase planeedi ja ametlik teade avastusest tuleb kuu lõpus. Observatooriumi kõneisikud keelduvad hetkel kommentaaridest.
Augustikuine tähesadu saab tänasest sisse eriti rikkaliku ja tiheda hooHea lugeja, saada pilte tähesajust vihje@delfi.ee! (71) Tähistaevas Pakri poolsaare kohal
Swifti-Tuttle’i komeedi sabas rändav tolm toob sel nädalal meiegi taevasse haruldase vaatemängu.
NASA läheb uurima asteroidi, mis tuleb edaspidi meile ohtlikult lähedale (13) NASA läheb uurima asteroidi, mis tuleb edaspidi meile ohtlikult lähedale
Need, kes on paanikas iga asteroidi pärast, mis võiks Maad ohustada, võivad esialgu rahuneda. Asteroid 101955 Bennu lendab Maa ja Kuu vahelt läbi alles aastal 2135 ja vähemalt matemaatika ütleb, et see taevakivi võib Maale ohtlikuks muutuda kaheksal korral aastail 2169 kuni 2199.
VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda (31) VIDEOD SÜNDMUSKOHALT: Kaubalennuk leidis kummalise koha, kus maanduda
Itaalias Bergamo lennuväljal maandunud DHL kaubalennuk ei suutnud õigel ajal pidama saada ja libises naabruses kulgenud maanteele.
Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud (23) Muidugi võib juhtuda: mida teha, kui karuga kokku satud
Kohtudes karuga säilita kaine mõistus!
Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele (15) Kas inimkonnal on tulevikku? Rasked küsimused tippteadlastele
Ajakiri Scientific American sõnastas kakskümmend olulist küsimust inimkonna tuleviku kohta ning palus vastuseid juhtivatelt teadlastelt.
Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud (20) Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud
Hiljuti Budapestis toimunud rahvusvahelisel mälukonverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on déjà vu näol tegemist lihtsalt protsessiga, mille käigus aju kontrollib enda mälusüsteemi toimimist.
See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud (8) See varvas viitab, et vähktõbi on inimkonda saatnud palju-palju kauem kui seni arvatud
Värske avastus annab mõista, et vähktõbesid on esinenud kogu meie liigi ajaloo vältel.
Miks on Vääna jõest saanud peenar? (61) Miks on Vääna jõest saanud peenar?
Pärast kolme aasta taguseid töid Vääna jõe ülemjooksul on jõest saanud madal ja elutu mülgas, kirjutab jõe pärast südant valutav kalamees Madis Messimas.
Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat (7) Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat
Päris omapärane mõelda, et meiega koos on samal planeedil elusolendeid, kes on pärit 17. sajandist, aga nii see on - grööni ehk arktika haid arenevad üliaeglaselt ja nagu nüüd selgub, ei saa enne 150 eluaastat suguküpsekski.
Kliimamuutus on liikide püsimajäämise seisukohalt alles seitsmes suurim oht! (2) Kliimamuutus on liikide püsimajäämise seisukohalt alles seitsmes suurim oht!
Kliimamuutusi nähakse sageli nüüdisaja suurima inimkonna ja terve planeedi ees seisva väljakutsena.