Texase teadlane: pilved ei põhjusta kliimamuutust

 (4)

Pilved ei tee muud kui võimendavad kliimamuutust, väidab Texase kõrgema põllumajandus- ja mehaanikakooli A&M University professor uurimuses, mis lükkab ümber väiteid, nagu oleksid pilved kliimamuutuse peamisteks põhjustajateks.

Texas A&M University atmosfääriteaduste professor Andrew Dessler, keda peetakse üheks USA juhtivatest kliimavariatsioonide asjatundjatest, väidab, et aastakümnetega kogunenud andmed toetavad kliimateaduse peavoolu ning pikka aega püsinud arusaama, mille kohaselt toimivad pilved peamiselt „tagasisidena“, mis inimtegevusest johtuvat soojenemist võimendab, vahendab Science Daily.

Prof Dessleri uurimus ilmus Ameerika geofüüsikaliidu kirjastatavas eelretsenseeritud ajakirjas Geophysical Reserach Letters.

Prof Dessler uuris El Niñoks ja La Niñaks kutsutavate kliimamustrite muutumisi viimase kümne aasta jooksul ning arvutas kokku Maa „energia-eelarve“ sama perioodi kohta. El Niño ja La Niña on tsüklilise iseloomuga nähtused, mis korduvad enam-vähem iga viie aasta tagant, kui Vaikse ookeani keskosa veemassiivid kipuvad kas ülemäära soojenema või liigselt jahtuma. Neil muudatustel on maailma ilmastikusüsteemidele tohutusuur mõju, mis kestab kuid ja isegi aastaid.

Prof Dessler leidis, et taoliste kliimavariatsioonide käivitamises etendasid pilved väga marginaalset rolli — täpselt nii, rõhutab ta, nagu eeldas kliimateadlaste enamik, ja risti vastupidi sellele, mida mõned varem väitnud on.

„Peamine järeldus on, et pilved ei ole inimesi viimasel ajal Maal aset leidvat soojenemist põhjustava tegurina välja vahetanud,“ ütles prof Dessler.

Praegu elab Texas üle üht osariigi ajaloo rängematest põudadest; enamik teadlaseid on veendunud, et see on Vaikses ookeanis juba mitu kuud jätkuvalt valitsenud La Niñale iseloomulike tingimuste otsene tagajärg.

Prof Dessler lisas aga, et sajandi lõikes võivad pilved tõepoolest mängida olulist rolli kliimamuutuse võimendamisel, avaldades samas lootust, et tema analüüs kummutab lõplikult arusaama, nagu põhjustaksid kliimamuutust pilved.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Euroopa kosmoseagentuuri satelliit klõpsas Linnuteest foto, millel on üle miljardi tähe (24) Euroopa kosmoseagentuuri satelliit klõpsas Linnuteest foto, millel on üle miljardi tähe
Tegemist on ühe kõige parema pildiga, mis meie galaktikast eales tehtud on. Autoriks on Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Gaia.
Miks salapärased signaalid kosmosest kunagi tulnukate "telefonikõneks" ei osutu (46) Miks salapärased signaalid kosmosest kunagi tulnukate "telefonikõneks" ei osutu
Lihtne seletus, miks "rohelised mehikesed" meiega ilmselt kunagi ühendust ei võta.
Mitsubishi lennuki väljatöötamisel ajab üks probleem teist taga (3) Mitsubishi lennuki väljatöötamisel ajab üks probleem teist taga
Mitsubishi Regional Jet (MRJ) on esimene Jaapanis välja töötatud ja toodetud reisilennuk pärast 1962-1974 suure kahjumiga toodetud NAMC YS-11 lennukeid. Esimese lennu sooritas lennuk mullu novembris ja nende tootmine peaks täies mahus käima minema aastaks 2018.
Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali (16) Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali
Kulgur veereb praegu ringi Mount Sharpi piirkonnas ning pani sealt teele kimbukese värvipilte. Teadlased on mõistagi elevil.
Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike (39) Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike
Ehkki ookeanid katavad umbes 70% Maa pindalast, on nad Maa raadiusega võrreldes siiski väga madalad, mistõttu moodustaks kogu vesi üheks pallikeseks kokku veeretatuna umbes 700-kilomeetrise raadiusega kera.
Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas (17) Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas
OSIRIS-RExi start raketi Atlas V kukil läks ülisujuvalt.
Prandtl: lennuk, mis suudaks lennata Marsi liiga hõredas õhus (10) Marsi-lennuk
Ka Punasel Planeedil on atmosfäär, kuigi õhurõhk Marsi pinnal on keskmiselt vaid 0,6 protsenti Maa pinnal olevast õhurõhust. Ja mida kõrgemale minna, seda hõredamaks atmosfäär muutub. Ehk, kuigi lendavaid ja maanduvaid objekte on Marsil ennegi nähtud, sealses õhus lendamine nõuab siiski erilisi omadusi.
Floridas tekkis maa sisse suur radioaktiivne auk, kuhu kadus terve jäätmehoidla (50) Floridas tekkis maa sisse suur radioaktiivne auk, kuhu kadus terve jäätmehoidla
Fosfaate tootev firma Floridas oli sunnitud tunnistama, et poolsaare all laiuvasse põhjaveekihti on valgunud enam kui 980 miljonit liitrit saastunud vett nende jäätmehoidlast, mille alla oli tekkinud suur vajumisauk.
Miks me sekkume looduslike veekogude ellu? (15) Miks me sekkume looduslike veekogude ellu?
Looduslikud veekogud kujunevad tuhandete aastate jooksul looduslike protsesside käigus, reageerides ka inimkonna põhjustatud mõjutustele. Neis kujuneb oma loomulik keskkond, mis koosneb keemiliste komponentide ja mikroorganismide koosmõjust ja kujundab jõgede elukeskonda konkreetsetes kliimatingimustes. Sellest lähtuvalt kujunevad kõik muud organismid, mis tekitavad tervikliku veekeskkonna. Ilmselgelt on veekeskond vanem kui inimkond.
Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda (14) Lindudel on mitu head põhjust, miks traatidel istuda
Bioloogi ja metsloomade käitumise uurija Mark LaBarri osutusel on sellel, miks elektritraadid tihtilugu suleliste kogunemispaikadeks kujunevad, mitu põhjust.
Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök (2) Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök
Ameerika Ühendriikides Oklahomas 2007. aastal registreeritud maailma pikim välk sähvatas kahe kolmandiku kohal osariigi pikkusest — nii väidab ülemaailmne meteoroloogialiit WMO oma hiljuti avaldatud aruandes. Too välgulahendus läbis 2007. aasta 20. juunil rekordilise 321 kilomeetri pikkuse vahemaa.
Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures (6) Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures
Larsen C on suur šelfiliustik Antarktika poolsaarel ja selle küljes, iseenesest küll pindalalt väiksem kui Šotimaa, aga piki seda liustikku ajab end edasi suuremat sorti mõra.
Kuidas sõnad võivad eri keeltes sarnaselt kõlada, kui keeled pole suguluses (10) Keeleneet1
Mõni sõna kõlab paljudes maailma keeltes üsna ühtemoodi, ehkki keeled ei pruugi olla omavahel sugulased ega isegi mitte kontaktis.
A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse? (16) A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse?
Ligi 90 inimest seitsmes USA osariigis on haigestunud A-hepatiiti (ehk kollatõppe), mida seostatakse Egiptusest imporditud külmutatud maasikatega, on andnud teada Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetuse keskus CDC. Kuidas aga maksatõve-viirus üldse maasikate sisse satub? Küsib LiveScience