Kui katsuda hetkeks religioosne kontekst ja muslimitega seotud vastuolud, mis paljudes teravaid emotsioone tekitavad, täitsa kõrvale jätta ja mõelda ainult tegevusele kui sellisele, siis tõepoolest - tegemist on ju justkui regulaarse pisikese treeninguga. Palverituaal näeb ette kummardamist, põlvitamist ja lauba vastu maapinda asetamist - töös on päris mitmed lihasgrupid. Umbes 1,6 miljardit muslimit palvetavad nii Meka suunas kuni viis korda päevas.

Uuringu nimi on eesti keelde tõlgituna "Muslimi palve jooksul sooritatavate keha liigutuste ergonoomiline uuring" ja see ilmus teadusajakirjas International Journal of Industrial and Systems Engineering (kuidas selline teema ajakirja pealkirja ja üldise teemaga haakub, on pisut keeruline ette kujutada, aga see selleks). Uuringust selgus, et vaikne palve vähendas ühest küljest ärevust, ent mõjus ka hästi põlvedele ja seljale. Selle kaasautor Mohammad Khasawneh (nime järgi näikse ta ka ise palvete praktiseerija olevat) ütles, et rituaali juurde käivad liigutused sarnanevad pisut joogale või füsioteraapia neile harjutustele, mis on mõeldud spetsiaalselt alaseljavalu raviks. Palveasendi ehk sujudi vältel on põlved, peopesad, laup ja nina üheaegselt maapinna vastas.

"Füüsilist tervist mõjutavad sotsiaalmajanduslikud, elustiilist tulenevad ja religioossed faktorid," nentis Khasawneh. "Palved vähendavad stressi ja ärevust ning lisaks näitab uuring, et rituaal on efektiivseks liigese- ja lihasvaevuste leevendajaks."