Teismeliste mäss on vanemliku näägutamise vili

Teismelised hakkavad suurema tõenäosusega halvasti käituma juhul, kui nende vanemad neilt seda eeldavad, selgub USA teadlaste värskest uurimusest.

„Lapsevanemad, kes enda arust on lihtsalt realistid, võivad tegelikult isetäituva ennustuse kujunemisele kaasa aidata," nendib Wake Foresti ülikooli psühholoogiaprofessor ja uurimuse autor Christy Buchanan ülikooli pressiteates. „Nii lapsevanemate kui laste endi negatiivsed ootused võimaldavad ennustada laste käitumise negatiivsuse määra kasvu tulevikus."

Ajakirjas Journal of Research on Adolescence avaldatud uurimusse hõlmati 250 kuuenda-seitsmenda klassi õpilast ja nende emad. Perekondi vaadeldi uurimuse alguses ja seejärel aasta hiljem, vahendab HealthDay News.

Riskikäitumise kõrget taset täheldati lastel, kelle emad eeldasid neilt suuremat riskialtidust ja mässumeelsust, nagu ka lastel, kelle ootused iseenda suhtes olid negatiivsed.

„Mõnikord eeldavad lapsevanemad oma teismeliseealistelt negatiivsemat käitumist kui teismelise senise käitumise alusel põhjust oleks," ütleb Buchanan. Vanemad ei tohiks halva käitumise osas naiivsed olla, rõhutab teadlane, kuid samuti on väär eeldada, et seni hästi käitunud noorukid 13-aastaseks saades automaatselt mässama hakkavad.

„Pidades riskikäitumist ja mässulisust teismeliste juures normaalseks ja vastavaid hoiakuid oma lastele edasi andes võivad lapsevanemad lisada oma panuse ühiskonna-poolsetele sõnumitele, mis sunnivad teismelisi, kes riske ei võta või seaduseid ei riku, ennast ebanormaalseks pidama," ütleb ta. „See võib näiteks tähendada, et kui vanemad eeldavad, et teismelised hakkavad enne 21. eluaastat alkoholi pruukima või muid riskantseid tegusid tegema, kahandab see laste vastupanuvõimet ühiskonna survele, mis neid halvale teele suunab."

Teisalt võivad lapsevanemate eeldused, et teismeline hakkab käituma positiivselt ja suudab riskikäitumise kiusatust trotsida, aidata kahandada halva käitumise tõenäosust, osutab Buchanan.