Tehnikaülikooli teadlaste osalusel tehtud uurimus on lähedal läbimurdele Parkinsoni tõve ravis

 (2)

Tehnikaülikooli teadlaste osalusel tehtud uurimus on lähedal läbimurdele Parkinsoni tõve ravis
Aju. Foto on illustratiivne.Reuters

TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi närvirakkude elu- ja surmamehhanismide uurimisrühm eesotsas dotsent Urmas Arumäega on viimased neli aastat personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil uurinud võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste raviks. Nüüd on uurimus koostöös Helsingi ülikool biotehnoloogia instituudi professori Mart Saarma juhitud uurimisrühmaga jõudnud vaheetappi.

Teadustöö käigus keskenduti kahe valgu molekuli - MANF ja CDNF - funktsioneerimise uuringutele. „Nende molekulide näol on tegemist unikaalsete raku surma peatavate ehk elu alal hoidvate valgumolekulidega (faktoritega), mis on praegu kõige lubavamad kandidaadid Parkinsoni tõve, aga tõenäoliselt ka muude degeneratiivsete haiguste raviks. Nende toimemehhanismi mõistetakse seni veel ebapiisavalt“, selgitab dotsent Urmas Arumäe.

Parkinsoni tõbi tähendab oma olemuselt seda, et aju teatud piirkondades hakkavad närvirakud (praegu veel seletamatutel põhjustel) massiliselt hävima (surema), mis põhjustab vastava aju osa funktsiooni järkjärgulist peatumist, halvendades oluliselt kogu inimese elutegevust, kuni saabub surm. Põhjused Parkinsoni tõve tekkeks on tänapäeva meditsiinis siiamaani selgusetud, ravi puudub, suudetakse vaid piirata haiguse leviku tempot.

Loe veel

Helsingi ülikoolis tehtud loomkatsed lubavad kinnitada, et MANFi ja eriti CDNFi molekulide viimine selliste loomade ajju, kus Parkinsoni tõve laadne kahjustus on juba kaugele arenenud, mitte ainult ei pidurda haiguse kulgu, vaid hakkab organismi ka ravima, parandades neuroloogilisi kahjustusi. Seega on CDNF osutunud praegu parimaks ravimikandidaadiks Parkinsoni tõvega võitlemisel. Kui ka kliinilised katsed kinnitavad ravimi toimet, on tegemist tõelise läbimurdega neurodegeneratiivsete haiguste ravimises.

Dotsent Arumäe: „Kui teiste kudede surnud rakud taastuvad, siis valdav osa hävinud neuroneid ei taastu kunagi. Meie uurimistöö peaeesmärk oli mõista MANF ja CDNF valgufaktorite toimemehhanismi. Tegemist on nimelt unikaalsete molekulidega, mille toimemehhanism ei sarnane ühegi teise valgu omale. Nad võivad neuroneid kaitsta nii raku sees kui ka väljaspool rakku, teisi selliseid „kahepaikseid“ faktoreid ei tunta. Kummagi faktori toimimisviisi üksikasju mõistetakse aga siiani veel väga vähe“.

Uurimistöö käigus tehtud katsetega selgitati välja kaks MANFi valgumolekuli piirkonda, mis on vajalikud tema raku elu alal hoidva funktsiooni jaoks. Selle avastusega tehti nn hüpe MANF ja CDNF valgumolekulide toimimise mõistmises. See omakorda tähendab, et mõistetakse paremini, kuidas need äärmiselt lubavad ravimikandidaadid töötavad.

„Selle uurimistööga liiguti tubli samm edasi ka teiste, järjest enam levivate ja aeglase kuluga, kuid seni ravimatute haiguste, nagu näiteks diabeet, Alzheimeri tõbi, sclerosis multiplex, aga ka ajurabandus jt ravi suunas, sest esimesed tulemused lubavad kinnitada, et MANF ja CDNF võivad ka nende ravis tõhusad olla“, lisab dotsent Arumäe.
Uurimistöö jätkub uue personaalse uurimistoetusega, mis kestab aastani 2020.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised