Albert Einsteini ja Erwin Schrödingeri mõttevahetus annab mõista, et nood esmaklassiliselt helged pead komistasid idee otsa tumeenergiast 80 aastat enne seda, kui vastav teooria ametlikult välja töötati, kirjutab New Scientist.

Einsteini 1917. aastal välja pakutud uudsetes, aegruumi olemust selgitavates võrrandites paiknesid geomeetrilised tegurid vasakul ja energia paremal.

Vasemale lisatud nn kosmoloogiline konstant muutis universumi staatiliseks, klapitades Einsteini positiivse kosmoloogilise mudeli toonaste vaatlusandmetega.

Kui 1929. aastal sai selgeks, et tegelikult universum paisub, tunnistas Einstein tolle postuleeritud konstandi oma elu suurimaks eksituseks.

Nüüd aga on New Yorgi ülikooli ajaloolane Alex Harvey füüsikute 1918. aastal avaldatud artikleid uuesti analüüsinud.

Ühes neist tegi Schrödinger Einsteini võrranditega vigurit, liigutades konstandi võrrandi vasakult poolelt paremale. Too lihtne liigutus muutis konstandi aegruumi geomeetria osisest universumi energia lätteks.

"Ehkki matemaatiliselt ei muuda see midagi, on tulenev erinevus füüsika vallas väga oluline," selgitas Harvey.

Einstein vastas tollal üsna nipsakalt, et uue energiat väljendava teguri omadused peavad kas olema olematud või eeldama "vaadeldamatu negatiivse tiheduse" olemasolu tähtedevahelises ruumis.

"Tuleb välja, et see ongi tumeenergia," teatas Harvey. Teadupärast hakati universumi kiirenevat paisumist uuesti tumeenergiaga selgitama alles 1998. aastal.

Sellest ajast alates on kosmoloogid üritanud tumeenergia olemust täpsemalt kirjeldada. Avastus, et universumi paisumine kiireneb, tõi 2011. aastal Nobeli preemia kolmele füüsikule.

Kui Einstein oleks matemaatilist võrrandit süvitsi analüüsinud, oleks ta elementaarsete printsiipide alusel võinud prognoosida veel üht Nobeli-väärilist ideed.

Selle asemel heitis ta mõtte kõrvale praktiliselt kohe, kui oli selle peale tulnud. "Herr Schrödingeri valitud suund ei tundu mulle võimalik, kuna see viib liiga sügavale hüpoteeside võserikku," kirjutas Einstein.

"Ta andis lihtsalt mõista, et see oleks nagu Pandora laeka avamine," selgitas Harvey. "Küsimus on kas triviaalne või tekitab kõva peavalu. Ajaloolises plaanis osutus too peavalu tumeenergiaks."

Harvey arust pahandasid Schrödingeri matemaatilised mängud Einsteini veidi. "Tema keelepruuk annab mõista, et ta oli teatud määral ärritunud," lisas Harvey.