Ja kuigi me nendele just palju tähelepanu ei pööra, oleme siiski huvitatud sellest, et neid võimalikult harva vahetada tuleks, kirjutab ajakiri Tehnikamaailm.

Patareisid kui keemilisi vooluallikaid on peamiselt kahte tüüpi.
Ühekordseid ehk patareisid kasutatakse nii kaua kuni nad vajalikul määral elektrienergiat annavad, seejärel tuleb nad viia ohtlike jäätmete kogumispunkti ning nad hävitatakse.

Teine tüüp on need, mida saab tänu laadimisele korduvalt kasutada. Teemegi seekord juttu peamiselt laetavatest patareidest – ehk akudest.

Kes patareisid-akusid lähemalt uurinud, on märganud, et nende peal on kirjas üsna palju erinevat informatsiooni.

Peamiselt vaadatakse nelja tegurit: pinget (näiteks 1,5 V, 1,2 V jne), suurust ja kuju (AA, AAA jne), mahutavust (1700 mAh, 2600 mAh jne) ning seda, milliste ainete reageerimisel elektrienergiat toodetakse (NiMH, NiCd jne).

Väga suure osa meil kasutatavatest patareidest moodustavad ühekordsed Alkaline AA- ja AAA-patareid. Nende pinge on 1,5 V, mis rahuldab kõikide enam levinud elektrooniliste seadmete pingevajadusi, olgu selleks siis 1,5 V(+), 3 V(+) või mõni muu, mis 1,5ga jagub.

Ühekordsete patareide probleemiks on see, et nad on ühekordsed. Kes on suurem patareide jõul töötava elektroonika kasutaja, on kindlasti märganud, et päris tüütu (ja ka kulukas) on iga natukese aja tagant jälle uued patareid osta.

Lahenduseks on akud, kuid kahjuks on meie turul pakutavatel laetavatel AA- ja AAA-tüüpi akudel 1,5 V pinge asemel 1,2 V pinge.

Tõsi, suurem osa seadmetest töötavad edukalt ka 1,2-voldiste akudega – seda vähemalt seni, kuni neis on säilinud nende maksimaalne pinge.

Juba mõnekümne laadimistsükli järel on aga märgata, et seade töötab täis laetud akudega vaid väga vähest aega. Sageli hoiatab seade juba ise, et patarei hakkab tühjaks saama ning seda tuleks vahetada.

Õnneks on laetavate akude tühjenemiskõver pisut laugem kui ühekordsete oma, kuid see kipub langema iga laadimistsükliga.

Miks nii?

Miks meie turul ei müüda 1,5 V pingega akusid? Üks põhjus võib olla see, et sellele ei ole lihtsalt pööratud piisavalt tähelepanu.

Nii patareide kui ka elektroonika maaletoojad ja edasimüüjad soovitavad saadaolevaid 1,2 V akusid. Paljude toodete kasutusjuhendis jäetakse pinge sageli üldse mainimata või vihjatakse pigem 1,5 voldile.

Kuidas on juhtunud, et tooted vajavad 1,5 V pingega toidet, saadavalolevad laetavad akud pakuvad aga vaid 1,2 volti?

Üks põhjendus võiks olla, et lõviosa meie elektroonikast tuleb Aasiast, kus on levinud ka 1,5voldised laetavad akud. Kuid miks neid meie turul ei ole? Võimaluseks on ka see, et Aasias levinud 1,5 V akud toodavad energiat keemilistest ainetest, mis on Euroopa Liidus alates 2004. aastast keelatud.

Ilmselt ei ole Euroopa Liidu elanikud välja näidanud piisavalt suurt nõudlust, mis paneksid patareide tootjaid ja maaletoojaid mõtlema sellele, et ka siinne turg vajab 1,5voldiseid laetavaid akusid.

Kas on lahendust?

Milline oleks lahendus, kui sooviks siiski soetada laetavaid akusid, mis vastaksid siinsete seadmete nõuetele? Üks võimalus on tellida need internetist.

Enne aga, kui need seadmetesse panna, tuleks nende pinget jälgida – nimelt kohtab ka selliseid, millel maksimaalne pinge on 1,6 V ja kui nendega oma seadet toita, võib see viimaseks korraks jäädagi. Suur osa elektroonikast on ülepingele tundlik ning võib liiga suure pinge korral lihtsalt "läbi põleda".

Teine asi, millega kahtlase firma vooluallikaid kasutades tuleks arvestada, on võimalus, et need võivad lekkima hakata. Jällegi on tulemuseks üldjuhul see, et rikute ära oma tehnika, halvemal juhul on ka süttimisoht.

Ka mõnedel tuntumatel tootjatel on laetavatel akudel peal 1,5 V, aga mõõtmistulemused näitavad, et nii palju nad pinget siiski välja ei anna ning üldjuhul jääb see 1,25 V kanti.

Iseenesest ei ole probleem väga tõsine, sest üldiselt töötab elektroonika ka 1,2 voldiga, aga mina kui üsna aktiivne elektroonikakasutaja ei vaata hästi sellele, kui ma ei saa oma tehnikast võtta kõike seda, milleks ta võimeline on.

Sama on ka patareidega – kui kasutada neid tehnikas, mille jaoks nad liiga nõrgaks jäävad. Nii et võimaluse korral tuleks seadmetele valida just selle toote jaoks sobivad disainitud akud – siis on kindel, et voolu on piisavalt ning kumbki pool saab endast anda maksimumi.

Foto: Tehnikamaailm

Kui aga kellelgi tekkis siiski huvi endale 1,5 V akusid soetada, siis võiks otsida internetist "rechargeable 1,5 V AA battery" või võtta ühendust mõne patareide maaletoomisega tegeleva firmaga – mis on ka garantiiks, et oma elektroonikat keemiliste vooluallikate abil vanarauaks ei muuda.