Teadlastel õnnestus panna kolibakter bensiini tootma

Bakterit E. coli tuntakse peamiselt kurikuulsa toiduroisutaja ja väikelapsi kasvatavate emade nuhtlusena.

Nüüd on Korea teadlastel õnnestunud see tülikas pisik tänu ainevahetusprotsesside kohandamisele muuta looduslikuks bensiinivabrikuks.

Bensiin on teadupärast aine, mis põhjustab jõukust ja sõdu ning hoiab alal nüüdistsivilisatsiooni.

Selle keemiline koostis on aga üsna lihtne, kuna kütus koosneb suuresti süsivesinikest (täpsemalt alkaanidest), lisanditest ja täiendavatest aktiivsetest toimeainetest.

Ehkki teadlastel on varem õnnestunud laboratoorsetes tingimustes bioloogiliselt konstrueerida pikkade ahelatega alkaane, millest saab valmistada diislikütust, on lühikeste ahelatega alkaanid, mis sobivad bensiinilaadsete kütusesegude tootmiseks, seni püüdmatuks jäänud.

Lõuna-Korea Daejoni geniaalsed teadlased muutsid aga haigustekitaja ainevahetussüsteemi sellisel moel, et kolibakter hakkas tootma tavalisest lühemaid rasvhappe-derivaate, mis tegi võimalikuks lühikese ahelaga alkaanide biosünteesimise.

Lühidalt tähendab see, et esmakordselt õnnestus panna E. coli tootma bensiini.

Protsessi tulemusel ei saadud mitte ainult bensiini, vaid eri ensüüme lisades toodeti ka rasvhapete estreid ja alkohole.

See tähendab, et kolibakterite baasil peaks tulevikus saama toota taimeõli, pindaktiivseid puhastusaineid ja isegi kosmeetikakaupu.

Kolibakteritest bensiini tootmise protsess on alles arendamisjärgus ega sobi masstootmiseks, kuna seni on õnnestunud liitrist toorainest valmistada vaid 580 mg kütust. Töö kontsentratsiooni, tootlikkuse ja üldise jõudluse parendamise kallal aga käib.

Seni võime rõõmustada, et astutud on esimene samm teel veel ühe taastuvenergia-allika rakendamise poole meie üha tihedama inimasustusega koduplaneedil.