Hapniku ainevahetusega seoses toodab keha reaktiivseid hapnikuühendeid (ROS), mis mängivad suurt rolli nii rakkudes bioloogilise tasakaalu hoidmisel kui rakkude omavahelise suhtluse reguleerimisel. Kui reaktiivseid hapnikuühendeid saab kehasse aga korraga liiga palju ning antioksüdante on liialt vähe, saabubki kehas olek, mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks.

Viimane viib rakkude enneaegse vananemise ja hävimiseni ning mitmesuguste haigusteni. Muuhulgas peetakse oksüdatiivset stressi üheks vähi tekkimise põhjuseks. Selle põhjuseks on see, et erinevalt tervetest rakkudest nõuavad vähirakud palju kõrgemat reaktiivsete hapnikuühendite osakaalu. Oksüdatiivse stressiga kaasnevad kehakeemiaga seotud muutused aitavad kasvajal kiiremini kasvada ja areneda.

Teadlaste hinnangul on võimalik oksüdatiivne stress viia aga sellisele tasandile, et ühe oluliseima antioksüdandi - glutatiooni - defitsiit hakkab vähirakkudes tekitama DNA-kahjustusi, muutes kasvajat nõrgemaks.

Seejärel suudavad valged vererakud kasvajat edukamalt hävitada. Seda eriti juhul, kui vähihaige puhul tegeletakse adaptiivse immunoteraapiaga - tegemist on vähiravivormiga, mille puhul kasvatatakse kunstlikult patsiendi organismis vähirakkudega võitlevate T-tappurrakkude osakaalu.

Uuring avaldati teadusžurnaalis Cell Metabolism.