Teadlased suutsid valgust "lohistades" selle helikiirusele pidurdada
Eri keskkondi, näiteks vedelikke või tahkiseid läbides valguse kiirus aga kahaneb ning eri lainepikkused (ehk värvused) hakkavad liikuma eri kiirustel, vahendab PhysOrg.com.
Pealeselle on täheldatud (ehkki seda ei teadvustata laialdaselt), et läbi liikuva materjali — näiteks klaasi, õhu või vee — kulgevat valgust on võimalik n-ö lohistada. Nähtust ennustas juba 1818. aastal Augustin-Jean Fresnel; esimest korda vaadeldi seda sada aastat hiljem.
Glasgow’ ülikooli füüsika- ja astronoomiakateedri optikaosakonna professor Miles Padgett ütles: „Valguse kiirus on konstantne vaid vaakuumis. Kui valgus liigub läbi klaasi, lohistab klaasi liikumine valgust ka endaga kaasa. On teada, et kui pööritada akent võimalikult kiiresti, hakkab seda läbiv kujutis õige väikesel, ent mõõdetaval määral pöörduma. Inimsilmale on see kraadimiljondiku suurune pööre mõistagi hoomamatu.“
Ajakirja Science viimatises numbris avaldatud uurimusega seotud teadlased dr Sonja Franke-Arnold, dr Graham Gibson ja prof Padgett koostöös professor Robert Boydiga Ottawa ja Rochesteri ülikoolide juurest lähenesid nähtusele uuest küljest, korraldades eksperimendi, mille raames rohelise laservalguse elliptilisest profiilist koostatud algeline kujutis saadeti läbi rubiinvarda, mis pöörles oma telje ümber kiirusega 3000 pööret minutis.
Kui valgus rubiini sisse tungis, aeglustus selle kiirus umbes heli levimise kiirusega (1235 km tunnis) võrreldavale kiirusele ning varda pöörlemine lohistas valgust endaga kaasa, nii et tulemuseks oli kujutise pöördumine peaaegu viie kraadi võrra — piisavalt, et seda oleks palja silmaga näha.
Dr Franke-Arnold, kellelt pärines mõte seirata footonite lohisemist (ingl photon drag) aeglase valguse suunamisega rubiini sisse, ütles: „Eelkõige soovisime demonstreerida fundamentaalset optilist printsiipi, ent tööl on ka võimalikke rakendusi. Kujutised — see on informatsioon, ning suutlikkus nende intensiivsust ja faasi talletada kujutab endast olulist sammu teel kvantteabe optilise salvestamise ja töötlemise poole, misläbi on võimalik saavutada tulemusi, millega traditsioonilised raalid iial võistelda ei saa.
Suutlikkus pöörata kujutist meelevaldselt määratud nurga alla pakub uusi lahendusi andmete šifreerimiseks — võimalus, mida ükski kujutiste šifreerimise protokoll praegu ei paku.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!