Teadlased suutsid rinnavähirakkude levikule piiri panna, muutes need rasvaks
Kogu avastuse keskmes on protsess nimega mesenhüüm-epiteel transitsioon (EMT), mis kontrollib seda, kuidas mesenhüümist ehk algelisest sidekoest moodustuvad erinevad kehale vajalikud sidekoe alaliigid.
Praeguseni on teadlased küll teadnud, et kasvajad saavad seda süsteemi ning selle vastandit - mille käigus toimub protsess vastupidi ning sidekoest moodustub mesenhüüm - kasutada üle keha levimiseks, kuid nüüd kasutavad nad süsteeme hoopis kasvajate leviku piiramiseks.
Hiirtel läbi viidud katsetes tõkestati inimestel esineva rinnavähi rakkude levikut, kasutades selleks diabeedi ravimiseks kasutatavat rosiglitasooni ja vähiravimit trametinibi. Ravimite mõjul muutusidki paljud, kuid mitte kõik selliseid transitsioonimeetodeid kasutavad vähirakud hoopis rasvarakkudeks - sellist protsessi nimetatakse adipogeneesiks.
"Selles uuringu abil loodud mudelid võimaldavad meil hinnata, kas adipogeneesi saab kasutada ka kasvaja koldes asuvate vähirakkude eemaldamiseks," kirjutasid teadlased oma töös.
Kuigi kõik protsessi läbinud vähirakud ei muundunud rasvarakkudeks, jäid need, mis juba kord rasvaks muutunud oma olekusse, ega muundunud tagasi vähirakkudeks. "EMT-protsessi läbinud rinnavähirakud muutusid rasvaks ning ei levinud enam edasi," ütles Baseli Ülikooli biokeemik Gerhard Christofori, uurimuse üks autoritest.
Siinkohal on oluline ka trametinib, mis suurendab rakkude transitsiooniprotsesside toimumise hulka ning samal ajal ka suurendab tõenäosust, et vähirakud muutuvad rasvaks. Rosiglitasoon oli vähemoluline, kuid aitas samuti vähi tüvirakke rasvaks muuta.
Teadlased uurivad nüüd edasi, kuidas nende meetod toimiks koosmõjul keemiaraviga ning kuidas meetod toimib teiste vähitüüpide puhul. Christofori loodab, et tulevikus saab nende meetodit kasutada koos keemiaraviga, et takistada põhikasvajate arenemist ning vältida ohtlike metastaasikollete teket.
