Teadlased sidusid esmakordselt valguse sõlme
Märkimisväärse saavutuse taga on Bristoli, Glasgow’ ja Southamptoni ülikoolide füüsikud, vahendab The Daily Telegraph.
Valgust kontrolliti hologrammidega, mis olid konstrueeritud konkreetse eesmärgiga tõestada “sõlmeteooriat“ — abstraktse matemaatika haru, mis on saanud innustust saapapaeltes ja köies esinevatest põimingutest.
Läbimurre sillutab teed uuele tasemele lasertehnoloogias, mille rakendused võivad ulatuda liiklusekiirusmõõtjatest kõrguse mõõtmise uute meetoditeni.
“Valguskiires on valguse voolamine sarnane veevoolule jões. Ehkki liikumine toimub enamasti sirgjooneliselt — nagu näha taskulambi või laser-kaardikepi puhul —, võib valgus siiski liikuda ka vongeldes ja pööristena, mis moodustavad ruumis “optilisteks keeristeks” nimetatud jooni, ” ütleb Bristoli ülikooli doktor Mark Dennis.
“Mööda neid jooni ehk optilisi keeriseid liikuva valguse intensiivsus on null (must). Ehkki me neid palja silmaga ei näe, on valgus kõikjal meie ümber täidetud taolistest tumedatest joontest.”
Töörühmal õnnestus keeruliste hologrammide abil valgusvoolu juhtides moodustada optilistesse keeristesse sõlmi, kinnitab Dennis, ajakirjas Nature Physics avaldatud teadustöö juhtiv autor.
Uurimus demonstreerib, kuidas varem täielikult abstraktseks peetud matemaatika haru on võimalik füüsikaliselt rakendada.
Eksperimente juhatanud Glasgow’ ülikooli professor Miles Padgett ütleb, et keerukas hologrammkonstruktsioon nõudis sõlmeseotud valguse katseliseks demonstreerimiseks eriti arenenud optilist juhtimissüsteemi, mida saab kahtlemata edaspidi kasutada tuleviku laserseadmetes.
Dennis lisab: “Sõlmiliste keeriste uurimisega tegi 1867. aastal algust Lord Kelvin, kes otsis selgitust aineaatomitele. Käesolev teadustöö avab selles ajaloos uue peatüki.”
