Peagi osutub tänu uuele meetodile võimalikuks arvutite juhtimine pelgalt mõtte jõul, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

„Noor tüdruk mängis jalgpalli.“ Paus. „Advokaat jõi kohvi.“ Paus. „Tunnistaja röökis kohtusaalis.“ Paus. Noor mees luges aeglaselt ja metoodiliselt ette 240 lühikest lauset. Samal ajal skannis suur funktsionaalne magnetresonantstomograaf tema aju aktiivsust.

Tomograafi andmed koondati täpset ajuaktiivsust näitavateks kolmemõõtmeliste värviliste laikudega detailseteks piltideks. Etteloetud laused ja vastavad skannimispildid – välja arvatud üks – söödeti arvutisse, mis hakkas analüüsima lausete ja aktiivsete ajuosade vahelisi seoseid.

Arvutis töötas tehisintellekt, mis suudab esitatud andmete põhjal õppida ka ilma eelneva program­meerimiseta.

Talle anti kaks ülesannet: esiteks pidi arvuti ennustama väljajäetud lause nr 240 puhul tekkiva ajuaktiivsuspilti ning teiseks tuli väljajäetud lause lahti kodeeerida ainuüksi ajuaktiivsuse skanneri­pildi põhjal.

Neli päeva väldanud skaneerimisel osales seitse katseisikut ning selle aja jooksul tegid teadlased sama eksperimenti 240 korda, jättes iga kord välja ühe uue lause. Nende pingutuste tulemus oli suisa teedrajav: esimest korda suutis tehisintellekt inimese ajust mõtteid lugeda 87protsendise täpsusega.

Need n-ö ehitusklotsid, mida aju kasutab iga sõna mõtlemiseks, on seotud aju kindlate piirkondadega. Just see avastus andis teadlastele võimaluse arendada välja mõtteid lugev tehisintellekt.

Kui aju seob kindlad sõnad kindlate ajupiirkondadega, siis peaks teoreetiliselt olema võimalik need mõtted dekodeerida – olenemata sellest, kui keerukad on laused – ainuüksi aktiivsusmustrite põhjal, mida mõtted ajus tekitavad.

Loe mõtete lugemisest lähemalt Imelise Teaduse mainumbrist!