Teadlased plaanivad kasvatada laboris tillukesi neandertallaste ajusid

 (45)
Teadlased plaanivad kasvatada laboris tillukesi neandertallaste ajusid
Neandertali mehe ja naise rekonstruktsioon Saksa muuseumis. AP

Nii oleks võimalik uurida, kuidas neandertali inimeste ajud meie omadest õigupoolest erinesid.

Uurimust viivad läbi Saksamaal Leipzigis tegutseva Max Plancki nimelise evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased, kellel on varem olnud oluline roll iidsete inimliikide genoomide järjendamises. Nüüd kavatsevad nad neandertallaste kognitiivsete võimete uurimiseks kasvatada laboratooriumis mini-ajusid, vahendab ajaleht The Guardian.

Ehkki kõigil väljaspool Aafrikat elavate rahvaste geenides juba leidub veidi neandertallaste DNA-d — enamasti umbes kaks protsenti, mõnel aga koguni kuni kuus protsenti —, soovivad selle uusima projektiga seotud teadlased geenitehniliste vahenditega luua inimese tüvirakke, mis sisaldaksid neandertallaste versioone konkreetsetest geenidest.

Nendel tüvirakkudel lastakse seejärel areneda mini-ajudeks e organoidideks. Umbes läätsetera suuruseks kasvatatuna aitavad need tillukesed koekogumid uurijatel esmakordselt välja selgitada, kas nüüdisinimeste ja neandertallaste ajude töös esineb märkimisväärseid erinevusi.

Peaaegu sama kaua, kui oleme neandertallastest teadlikud olnud, on tormiliselt vaieldud nende kognitiivsete võimete üle. Suurema osa 20. sajandist eeldasid teadlased, et nood esileküündiva laubaga koopainimesed ei saanud olla väga nutikad. Sõna „neandertallane“ muutus isegi „nürimeelse inimese“ sünonüümiks.

Seotud lood:

Umbes viimase kümne aasta jooksul on see arvamus aga aeglaselt, ent kindlalt muutunud. Kui varem arvasid arheoloogid, et neandertallastel polnud piisavalt nutti loomingulisteks harrastusteks, annavad uuemad tõendid nüüd mõista, et nad katsid oma keha värvidega, valmistasid peakaunistusi ja võimalik, et maalisid koobaste seintele isegi taieseid ammu enne seda, kui nüüdisinimese jalg Euroopa pinda puudutas. Pealeselle viitavad nende matmiskombed võimalusele, et neandertallastel oli hulk ritualistlikke uskumusi ja võib-olla isegi oma religioon.

Värske töö on osa jadast uurimustest, mille on kirjutanud professor Svante Pääbo laboratooriumis töötavad teadlased. Professor Pääbo oli ka üks uurijaist, kelle töö tulemusel 2009. aastal esmakordselt dešifreeriti neandertallase genoom. Töörühm on juba sisestanud arvatavasti näokuju arenemisega seotud neandertallaste geene hiirtesse ning valutundlikkusega seotud geene konnakudusse.

Nüüd tahavad nad näha, kas neil õnnestub heita valgust neandertallaste tunnetuslikele võimetele. Uurijad kavatsevad kõrvutada elementaarseid erinevuseid nüüdisinimeste ajurakkude ja organoidides arenevate neandertallase-neuronite vahel selleks, et püüda selgitada välja, kas nende toimimine võiks anda vastuse küsimusele, miks meie liik paistab olevat kognitiivses plaanis niivõrd eriline, selgitas Pääbo The Guardianile.

Mõistagi on võimalik, et uurimus seda eeldatavat erilisust ei kinnitagi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare