Hiljuti võrgukeskkonda ArXiv üles laaditud töös leidis Itaalias asuva Catania ülikooli füüsikaprofessor Andrea Rapisarda koos kolleegidega, et inimesed kipuvad iseenda ja oma kaaslaste võimetele omistama liiga suurt tähtsust. Õnne ja juhuse olulisust suurte avastuste juures kiputakse seevastu alahindama.

Õnne ja juhuse tähtsuse matemaatiliseks uurimiseks kasutas töörühm mudelit, mis jäljendas 1000 inimese karjääri kulgu 40 aasta jooksul. Seejuures erines inimeste talent ehk võime võtta igast olukorrast maksimum. Keskmiselt andekaid leidus süsteemis kõige rohkem, väga andekaid ja mitte eriti andekaid oluliselt vähem. Mida andekam oli inimene, seda suurem oli õnneliku sündmuse korral saavutatav edu. Ebaõnne korral kadus pool varem saavutatud edust.

Kõige edukamaid inimesi lähemalt uurides selgus, et nende sekka sattus kõige rohkem keskmisest veidi andekamaid, kellel lihtsalt vedas rohkem.

Loe pikemalt edasi ERR Novaatorist!