Katses osalenud inimrühma kuulus 48 inimest, kellest pooled olid umbes 20-, pooled umbes 80-aastased. Neile näidati hulka sõnu ning kästi neil sõna kas välja kirjutada, kirjutada üles sellega seonduvad sõnad või joonistada üles mõni sellega seonduv pilt.

Pärast väikest pausi paluti inimestel sõnu meenutada ning kuigi noored mäletasid rohkem sõnu, kui vanemad katsealused, selgus, et mõlemad inimrühmad mäletasid enim neid sõnu, millega seonduvad mõisted nad olid üles joonistanud.

"Me leidsime, et joonistamine mõjus vanemate inimeste mälule paremini kui teised õppimistehnikad," ütles Melissa Meade, uurimuse koostamisel abiks olnud teadlane.

Meade'i sõnul on võimalik asjade üles joonistamist edukalt ka igapäevaelus rakendada: näiteks võib enne poodi minekut üles joonistada kõik asjad, mis on plaanis osta, või kujutada graafiliselt õhtul plaanis olev toitu, et seeläbi pärast poes ostunimekirja meelde tuletada.

Teadlaste hinnangul on joonistamine mälu seisukohast niivõrd efektiivne, kuna see seob omavahel mitu erinevat mäluvormi - nägemismälu, ruumilise mälu, sõnalise mälu, semantilise ehk tähendusliku mälu ning kehamotoorse mälu - nii on ajus mälupildi loomisel aktiivsed mitu erinevat piirkonda.

Teadlased loodavad, et uuringutulemused võimaldavad neil töötada välja meetodid dementsusega kaasnevate probleemide leevendamiseks. "Me usume, et joonistamine on eriti oluline dementsusega inimestele, sest see võimaldab neil kasutada just neid ajupiirkondi, mis on paremini säilinud," ütles Meade.