Teadlased: koolipäeva algust võiks hilisemaks nihutada

Vaid 30 lisaminuti andmine teismelistele koolipäeva alustamiseks kõrgendab tähelepanelikkust tunnis, loob parema meeleolu, kahandab uimasust ja muudab isegi hommikusöögid tervislikumaks, selgus uurimusest.

“Tulemused olid rabavad. Ma ei oska seda kuidagi teisiti öelda,” kommenteerib USA-s asuva Rhode Islandi internaatkooli õppealajuhataja Patricia Moss. “Me poleks arvanud, et muudatused kujunevad sedavõrd dramaatiliseks.”

Ajakirja Archives of Pediatrics&Adolescent Medicine juulinumbris avaldatud tulemused peegeldavad mõnede teiste koolide tulemusi, mis on tundide alguse aega rohkem kui pool tundi edasi lükanud, vahendab Associated Press.

Uurijate sõnul on sellel, miks isegi 30-minutiline viivitus graafikus suuri muudatusi kaasa toob, konkreetne põhjus. Teismelised kalduvad magama kõige sügavamat und just koidu ajal — täpselt siis, kui nad reeglina peaksid kooliminekuks ärkama. Selle une katkestamine jätab nad uniseks, eriti kuna neil kipub ka olema raskusi enne kella 23 uinumisega.

“Antud nähtuse taga on bioloogilised põhjused, mis minu arvates pakuvad veenvat kinnitust, et nii toimida on mõistlik,” osutab uurimuse juhtivaid autoreid, Browni ülikooli uneuurija ja Rhode Islandi osariigis Providence’is tegutseva Hasbro lastehaigla pediaater Judith Owens.

Uurimus täiendab kasvavat tõenditekogumit, mille kohaselt koolipäeva alguskellaaja muutmine oleks teismelistele kasulik.

Kokku osales magamisharjumuste uuringutes enne ja pärast üheksa nädalat kestnud mullust eksperimenti 201 keskkooliõpilast. Tulemused olid nii muljetavaldavad, et kool, milles katse läbi viidi, jättiski tundide hilisema algusaja kehtima.

Kooli algusaeg nihutati kella kaheksalt 8.30-le. Vältimaks pikemat koolipäeva, mis oleks seganud õpilaste koolivälist tegevust, lühendati kõiki tunde 5-10 minutit. Moss kinnitas, et õpilaste tähelepanuvõime paranemine kompenseeris sel moel kaotatud õppeaja.

Koolipäevadel vähemalt kaheksa tundi magada saanud õpilaste hulk hüppas 16 protsendilt 55 protsendile. Päevase unisuse määrad langesid samuti märkimisväärselt, 49 protsendilt 20-le.

Esimese tunni vältel uimasust tundnute osakaal kahanes ligi poole võrra; õpilased hindasid oma seisundit päeva jooksul vähem depressiivseks või ärevaks, tervisekeskuse lõõgastusteraapia-külastuste määr langes järsult ning soojade hommikusöökide arv enam kui kahekordistus. Moss osutab, et tervislikum hommiksöök tõenäoliselt aitas tundides erksam püsida.