Teadlased: kes liiga vähe magab, kuivab ära
Teadusajakirjas Sleep ilmunud värske uurimuse tulemused annavad mõista, et öösel vähem kui kuus tundi magamist võib organismi veetaset oluliselt vähendada.
Inimestel, kes said magada kuus tundi või vähem, oli öösiti normaalsed kaheksa tundi maganud täiskasvanutega võrreldes oluliselt kontsentreeritum uriin ja 16–59 protsenti suurem dehüdratsiooni tõenäosus.
Uurijate osutusel võib ebapiisava une järgne halb enesetunne johtuda samuti vähemalt osaliselt veepuudusest, mitte ainult magamatusest, mistõttu klaasitäie vee joomine pärast voodist tõusmist võib seisundit oluliselt parandada.
Uurijad usuvad, et ootamatu tulemuse taga võivad olla organismi hormonaalsüsteemi kaudu vedelikutaseme reguleerimise iseärasused. Nad keskendusid hormoonile, mida nimetatakse vasopressiiniks ja mida organism nõristab nii päeval kui ka öösel selleks, et vedelikutaset soovitud piires hoida.
„Vasopressiini nõristatakse nii kiiremini kui ka rohkem unetsükli lõpu poole,“ rääkis töörühma liige Asher Rosinger Pennsylvania osariiklikust ülikoolist. „Seega võite varem ärgates mitte tabada perioodi, mil hormoon vallandub, mis omakorda häirib organismi hüdreerituse taset.“
Niisiis teeb vasopressiin olulist tööd selle nimel, et keha ei kaotaks magamise ajal liiga palju vett — ja suudab seda isegi meie uriinist ekstraktida.
Uurimuse raames analüüsiti rohkem kui 25 000 täiskasvanud hiinlase ja USA elaniku ankeedivastuseid nende magamisharjumuste kohta, mida kõrvutati keha veetasemega seonduvate bioloogiliste markerite analüüsimiseks kogutud kuseproovidega.
Tõsi, antud uuringu raames ei mõõdetud konkreetselt vasopressiini taset, vaid sellest märku andvaid indikaatoreid (nagu vee osakaal uriinis). Seega ei saa tulemuste põhjal kindlalt järeldada muud kui et uni ja organismis sisalduva vee kogus võivad teineteist vastastikku mõjutada.
„Too protsess võib olla olemuselt tsükliline,“ rääkis Rosinger. „Võimalik, et inimese une kvaliteet mõjutab tema hüdreerituse määra, ja see, kui inimese veetase on madal, võib omakorda mõjutada une kvaliteeti ja kestust. Seda oleks huvitav uurida.“
Regulaarse vedelikukaotuse kahjulikud mõjud on hästi dokumenteeritud: see võib avaldada negatiivset mõju kõigele meeleolust ja tunnetuslikust sooritusest neerude talitluse ja kehalise soorituseni.
„Käesolev uurimus annab mõista, et kui inimene ei saa piisavalt magada ja tunneb end järgmisel päeval väsinuna, tuleks juua tavalisest rohkem vett,“ rõhutas Rosinger.
