Pärast enam kui kümme aastat kestnud lahinguid teadlaste ja loomakaitsjate vahel on Euroopa Liidu seadusandjad lõpuks valmis saanud uue õigusliku raamistiku, mis regulerib loomade kasutamist teadustöös, vahendab Novaator Nature uudist.

Seitsmendal aprillil kinniste uste taga toimunud Euroopa komisjoni, Euroopa parlamendi ja Euroopa nõukogu kokkusaamisel jõuti teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade õigusi käsitleva direktiivi osas kokkuleppele. Parlament ja nõukogu peavad direktiivi veel ratifitseerima, kuid see toimub tõenäoliselt ilma edasise aruteluta juulikuuks.

Direktiivi varasemad eelnõud seadsid tõsisesse ohtu Euroopa biomeditsiinilised uuringud, seades karmid piirangud primaatide kasutamisele teadustöös. Lõplik direktiiv aga hajutas teadlaste mured suures osas. Näiteks on primaate kasutavad baasuuringud lubatud ning loomi ei kästa kohe peale tagasihoidlike ebamugavuste põhjustamist hävitada, mis oli tingimuseks seaduse varasemas versioonis. Loomi saab peale uuringuid seega kasutada ka uutes protseduurides. Samal ajal püütakse direktiiviga siiski laboriloomade heaolu parandada, seades piirangud minimaalsele puurisuurusele ja teistele tingimustele.

“Tegemist on poliitilise dokumendiga ja kompromissiga,” ütleb Göttingenis asuva Saksamaa primaadiuuringute keskuse direktor Stefan Treue. „Asi oleks võinud olla aga palju hullem ja me tuleme nende tingimustega toime.”

“Sellise kompromissiga võime põhimõtteliselt nõustuda,” ütleb Brüsselis asuva loomakaitse lobigrupi Eurogroup for Animals liige Kirsty Reid, lisades siiski, et kahetseb mitmeid direktiivist välja jäänud piiranguid loomade kasutamisele teadustöös.

Direktiiv koostati 1986. aastal vastu võetud laboriloomade kaitset puudutava reeglistikuuuendamiseks ning regulatsioonide ühtlustamiseks Euroopa Liidu territooriumil. Poliitilised arutelud algasid 1998. aastal ning 2002. aastal andis Euroopa parlament komisjonile mandaadi akti eelnõu koostamiseks. 2008. aastal valminud eelnõu ehmatas nii akadeemilisi teadlasi kui ka ravimitööstust, pakkudes välja äärmuslikud piirangud uurimustele ning suurendades bürokraatlikke nõudmisi teadlastele. Näiteks keelati primaatide kasutamine uuringutes, kui tegemist ei ole just otseselt inimeste elu ohustavate haiguste ravimisega, blokeerides nii baasuuringud, eelkõige aju-uuringud.

Lisaks keelati algses versioonis kanamunade teaduslik kasutamine, mis on vaktsiinide tootmiseks hädavajalik. Nõue loomade hävitamiseks peale tagasihoidlikke ebameeldivusi põhjustavaid uuringuid oleks kordades suurendanud katseteks vaja minevate loomade arvu.

“Eelnõu oli suureks häirekellaks teaduskogukonnale, kes ei teinud tol ajal piisavalt lobitööd,” ütleb Londonis asuva teadlaste lobigrupi tegevjuht Simon Festing. Ta väidab, et komisjon oli tol ajal tugevalt mõjutatud emotsionaalsete ja hästi organiseeritud loomakaitsjate poolt.

2009. aastal asusid tegutsema ka uurimisorganisatsioonid, veendes parlamenti võtma arvesse ka nende vaatepunkti. Direktiivi esimesel lugemisel parlamendis 2009. aasta mais oli enamik vastuolulisi piiranguid eelnõust eemaldatud. Parlament lisas aga uue klausli, mis nõudis loomauuringute pealt saadud andmete jagamist. Ravimiarendajad osutasid aga, et selle tingimuse täitmine on võimatu, võttes arvesse, et suur osa sellisest informatsioonist on varaline intellektuaalomand.

Lahing jätkus läbi 2009. aasta, kui eelnõud arutleti Euroopa Liidu nõukogus. Lõpptulemus on teadlaste jaoks kaugel täiuslikust, kuid vähemalt on loomkatsed võimalikud, kinnitavad eksperdid. Direktiiv keelab küll mõnda tüüpi uuringud — näiteks suurte ahvide peal tehtavad katsed või äärmuslikku ja pikaajalist valu põhjustavad uuringud. Teadlased saavad aga kliiniliste erivajaduste korral taotleda sellisteks uuringuteks spetsiaalselt komisjonilt erilubasid.

Lõppversioon lubab ka eksperimente ohustatud liikidega, näiteks loorkakuga, keda kasvatatakse vangistuses spetsiaalselt kuulmisuuringuteks. Nõuded projektidele ja projektide hindamine on selgemapiirilised kui varasemates versioonides ning bürokraatlik koorem ei tohiks suureneda teadlastele, kes on pärit riikidest, kus seadused olid praegugi küllalt karmid, näiteks Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Nõue jagada loomkatsetest saadud andmeid on samuti eemaldatud.

Mõned teadlased muretsevad aga siiski, et probleemid võivad tekkida suhteliselt vabas sõnastuses direktiivi tõlkimisel teistesse keeltesse, kus tuleb täpsustada näiteks, millised katsed põhjustavad „pikaajalist tõsist valu”. Samuti arvatakse, et mõnda tüüpi uuringute otsene keelamine on vastuolus Lissaboni leppes sätestatud Euroopa põhiseadusliku kohustusega viia läbi teadustööd. Saksamaa Heidelbergi ülikooli teadlane Rainer Nobiling muretseb ka, et piirangud primaatide kasutamisele võivad viia ravimite katsetamiseni inimeste peal.